/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/05/31/13815297t1hf572.jpg)
Maadevahe asfaltbetoonitehase tekitatud reostus pole vaatamata kaks aastat väldanud koristustöödele ikka veel lõplikult kadunud.
Jõkke ilmus taas reostus
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektijuhi Raimo Jaaksoo sõnul tuvastati Maadevahe jõevees õlikirme. Pole selge, kas reostus pärineb kevadise suurveega liikuma läinud reostusosakeste jääkidest, milleni veetase tavapäraselt ei küüni, või reostunud põhjaveest. Reostuse leviku piiramiseks paigaldati Maadevahe jõkke absorbentpoom, mis kogub õli endasse ega lase sel mööda jõge edasi levida. Kindlasti läheb olukord ajapikku paremaks, kui jõkke tekib taimestik ja sellega kaasneb väike isepuhastusvõime. “Eks me jälgime olukorda, tõenäoliselt rohkem midagi ei juhtu,” lausus Jaaksoo.
Maadevahe asfaltbetoonitehase keskkonnareostuse likvideerimisel viidi 2019.–2020. aastal ära 36 000 kanti reostunud pinnast. Reostunud pinnase äraviimiseks eraldas keskkonnaministeerium 3,6 miljonit eurot (ilma käibemaksuta).
Maadevahe asfaltbetoonitehas töötas aastatel 1959–1993. Selle aja jooksul reostas tehas nii ümbritseva pinnase, põhjaveekihi kui ka Maadevahe jõe, mille läänekaldal tehas asus. Suurimad reostuskolded olid kivivooderdisega lahtine õlibassein ja õli bituumeniks aurustamise ahi koos vahemahutite ja torustikega. Sagedased olid ka operaatorite eksimuste tõttu tekkinud avariid.