SAARLANE ⟩ Asta Leppiku pension möödub majavanemana askeldades

ON JA NAGU POLE KA: Asta jäi pensionile 71 aasta vanuselt, aga õigupoolest pole ta pensionil olnudki, sest majaühistu juhtimine nõuab pidevat sebimist. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Aastakümneid Saaremaa ühistransporti tüürinud Asta Leppik (80) jätkab otsapidi ühise asja ajamist ka pensionipõlves – nüüd on ta korteriühistu juhatuse liige.

Asta kolis Kuressaares Kitzbergi tänaval asunud kodust Rohu tänav 1a korterelamusse seitse aastat tagasi ning moositi üsna kohe korteriühistut vedama. Nii jäi tema õlule ka kortermaja renoveerimise korraldamine. Esiotsa ei tahtnud ta seda ametit kuidagi vastu võtta.

Kortermajas elab mitu arsti, üks neist doktor Juhan Nemvalts. Asta püüdis tohtrihärrat veenda, et tema majaühistu juhiks ei sobi, sest tal on üks parandamatu viga küljes. Juhan Nemvalts olevat selle jutu peale naerma hakanud, sest ühtki tõsisemat nähtavat tervisehäda Astal olema ei paistnud. "Ütlesin, et tahate ma toon passi ja näitan. Kas sa seda viga oskad parandada, mis seal kirjas?"

Oli, kuidas selle parandamatu tervisehädaga oli, aga pika veenmise peale Asta selle ameti vastu võttis.

Vana maja vajas tööd

Elanikud mõistsid väga hästi, et 1982. aastal punastest tellistest ehitatud maja seisukord ei ole enam kaugeltki kiita. Puudusi jagus küllaga. Üldkoosolekul võetigi vastu otsus, et maja tuleb täielikult renoveerida. Samas tehti ka ehituseks laenu võtmise otsus. Tegutsema asuda tuli kohe ja otsustavalt.

Esmalt tuli tellida hoone renoveerimise projekt ja energiaaudit. Seejärel leida ehituse tehniline konsultant ja tehnilist järelevalvet tegev spetsialist. "Pöördusin kauase tuttava Urmas Lõhmuse poole, kellel teadsin vastava litsentsi olevat. Endine abilinnapea oli aga töödega nii hõivatud, et lükkas pakkumise tagasi. Lõhmus soovitas Viljar Kesküla ja kiitis, et Viljar teeb tööd südamega. See valik läks täielikult täppi," tunnustab Asta Kesküla kohusetundlikku tööd tagantjärelegi.

"Otsustasime esitada dokumentatsiooni ka KredExile rahalise abi saamiseks. Saimegi veerandi tööde maksumusest tasa nende abiga ning pangalaenu võtsime SEB pangast," räägib Asta. Ehitustööde leping sai sõlmitud EBC Ehitusega. Selle firma töömehed näitasid vastutava töödejuhataja Raido Rasseli käe all tõelist kvaliteeti. Töö käis lausa lennates ja kõik oli tehtud laitmatult.

Hommikul kell kaheksa tulid ehitajad kohale ja intensiivne töö käis õhtuni. Nelja ja poole kuuga jõudis uuenduskuur lõpule ja seda poolteist kuud enne ehitustööde lõpptähtaega. Maja tehti korda vundamendist katuseni. Ehitati uus soojussõlm, paigaldati uued radiaatorid, sundventilatsioon ja tehti ka trepikodade remont.

Asta tõdeb, et ega selline renoveerimisprotsess lihtne ole. "Plaani õnnestumiseks peab leidma õiged partnerid. Tänu sellele, et olen nii kaua siin linnas elanud ja tunnen igasuguseid inimesi, sain enda kõrvale just need õiged, keda vaja."

Asta Leppik Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Tänase seisuga täidab Asta ühistu juhi kohustusi veel kaks aastat. Ent elu ei piirdu muidugi ainult korteriühistu juhtimisega. Asta loeb raamatuid, noorem poeg Tarvo tellib talle pidevalt ajalehti ja ajakirju. Asta tunneb huvi poliitika vastu, jälgib, mis meie vabariigis ja maailmas toimub. Ta ei mõista inimesi, kes on püüdnud takistada Rail Balticu ehitust. "See tuleb valmis ehitada, sest me ometi ju tahame Euroopasse kuuluda." See on seisukoht inimeselt, kes kaua aega juhatas Saaremaa autobaasis reisijateveo osakonda ja seejärel Kuressaare bussijaama.

Asta jäi pensionile 71 aasta vanuselt, aga õigupoolest pole ta pensionil olnudki, sest majaühistu juhtimine nõuab pidevat sebimist. Ega üks korterelamu kunagi päris valmis saagi. Üksvahe pandi maja ümber asfalt maha, järgmiseks ehitati naabermaja vahele aed. "Siin oli meil majatagune päris läbijooksuhoov ja tehti pahandusi missuguseid," selgitab Asta. "Kogu aeg on midagi teha, sel aastal võtsime ette järjekordse suurema majaümbruse koristamise." Majaelanikud löövad alati meeleldi kaasa.

Palju maailma näinud

Korteriühistu juhtimine eeldab seaduste tundmist, kõige tähtsam neist muidugi korteriühistu seadus. "Esmalt võtsin just selle ette, sest ilma neid asju teadmata ei oska kusagilt pihta hakata." Kursis tuleb olla jooksvate seadusemuudatustega ning kasuks tuleb kuulumine korteriühistute liitu. Liit annab välja ajakirja ja organiseerib koolitusi.

Kõik ettevõtmised majas arutatakse eelnevalt läbi juhatuse koosolekul, alles seejärel minnakse täpsema jutuga majaelanike ette.

Astale meeldib käia teatris, kinos ja kontsertidel. Elu jooksul on ta ka päris palju reisinud. "Olen käinud Saksamaal, Austrias, Itaalias, Tšehhis ja Ungaris, Soomes, Rootsis, Hispaanias, Poolas. Just enne sõja puhkemist sai käidud ka Jugoslaavias, millest nüüd on saanud mitu riiki. Isegi Ameerikas olen ära käinud."

"Tänu sellele, et olen nii kaua siin linnas elanud ja tunnen iga-suguseid inimesi, sain enda kõrvale just need õiged, keda vaja."

Praegu Asta enam ei reisi. Kunagi olid ta reisikaaslasteks pea alati kolleegid üle Eesti, sageli ka ministeeriumiametnikud. Võõraid maid uudistati alati tuttavate seltsis, kuid need ajad on nüüd möödas.

Saaremaal sellist meelispaika, mida regulaarselt külastada, Astal ei ole. Ta on sündinud Laimjalas Pahavalla külas, sealt on pärit ka endine president Arnold Rüütel. Kunagi ooperipäevade ajal tekkis Astal ühel vastuvõtul paslik hetk sellal ametis olnud presidendile ja tema kaasale ligi astuda. Asta oli Rüütliga kohtumist oma peas haudunud korduvalt ega kavatsenud nüüd võimalust raisku lasta. Presidendipaari kõnetades ütles Asta: "Ma tahan nüüd teada anda, et me oleme ühest külast." President jäi, silmad ümmargused peas, Asta juttu kuulama. "Rääkisin, kelle laps ma olen, ja Rüütel vastas, et jah, ta teab mu ema küll."

Asta pajatas presidendile, kuidas külalapsed kiviaia tagant kiikasid, kui üks sirge rühiga tumedate lokkis juustega noormees, portfell peos ja tumeroheline ülikond seljas, külatänaval kõndis. Arnold muheles ja naeris, kui oli Asta jutu ära kuulanud. Ka Ingridil oli lõbus. Asta sõnul on Arnold Rüütlil ema rüht. "Ema oli tal küll talunaine, aga sirge rühiga, nagu oleks mõisaproua," meenutab Asta. "Ka Arnoldi õde oli väga kaunis naine."

Kaks vaktsiinisüsti on Astal käes. Pärast esimest sutsakat andis käsi pisut tunda, teine süst kergitas aga palaviku üles. "Mul palavik tekib üldiselt viimases hädas, aga sellega tõusis üle 38 kraadi ja alla ei läinud," jutustab Asta. "Olin nii kui lepaleht upakil maas, kuni läks üle ja ei midagi. Tervis veab kaheksakümneaastasel vahel ikka alt." Pikaajalisi põdemisi ei ole õnneks olnud. "Äkilisi asju on olnud ja operatsioone üksjagu, aga meie haigla tohtritelt olen ikka abi saanud."

Kuni on tervist, Asta ei kurda. "Tunnen oma lastest ja lastelastest rõõmu. Mul pole nuriseda mitte millegi üle."

ASTA LEPPIK

Sündinud 23. augustil 1940 Pahavalla külas.

Asta on lõpetanud Kingissepa Keskkooli (praeguse Saaremaa Ühisgümnaasiumi) ja on õppinud riigirahandust. Esialgu töötas ta pangas krediidiinspektorina, sealt läks tööle autobaasi. Pärast seda koolitas end muudkui edasi, käies mitmetel kursustel Tallinna Polütehnilises Instituudis (nüüd Tallinna Tehnikaülikool).

Astal on kaks poega, kaks pojapoega ja üks pojatütar.