Keskkonnatervise vaneminspektor Laura Kikkas sõnas, et kahtlused Titerannas oleva sinivetika osas lükati eelmisel nädalavahetusel ümber.
Terviseamet lükkab ümber kahtluse, et Saaremaa randades on sinivetikat
"Pigem on vees olev vetikahulk tagasihoidlik," hindas ta. Ka jaanipäeva-aegsed proovid näitasid negatiivseid vastuseid.
Sinivetikas ei ole aga veekogude ainuke probleem. "Kuumade ilmadega ongi probleemiks see, et kui seisev vesi soojeneb üle 20 kraadi, on see soodne tekkimiskoht tserkaaridele ehk imiussi vastsetele ning veetaimedele, kus elavad veeteod, mis võivad lastel esile tuua lööbe," lausus Kikkas. Haavatavamad on lapsed, kes veedavad pikalt aega madalas vees.
Tserkaarid on võimelised tungima nahka, sellest tekkivad kublad meenutavad sääsehammustusi ning sügelevad. Tserkaaridele on soodne veetemperatuur üle 20 °C ning tuulevaikne rannailm.
Enamasti on randades olemas võimalus end puhta veega üle loputada, mida võiks peale ujumas käimist kasutada.
"Ka Titerannas on olemas dušid. Neid tuleks kasutada esimesel võimalusel pärast veekogust tulekut," pani vaneminspektor inimestele südamele.
Kuressaare Titerannas tekkis eelmisel nädalal kahel lapsel pärast suplemist nahale tugev lööve, mille põhjuseks haiglast öeldi sinivetikad. Et rannavalve olulist reostust ei tuvastanud, paluti appi terviseamet.
Terviseameti inspektorid hindasid visuaalselt, et ranna suplusvees sinivetika kolooniaid ei esine ning vesi on selge, seetõttu proovi sinivetika liikide määramiseks ei võetud.
Terviseamet edastas Saaremaa vallavalitsusele ka palve, et Kuressaare randa pandaks üle hoiatus veetaimede esinemise kohta.