/nginx/o/2019/02/11/11779955t1h4237.jpg)
/nginx/o/2021/07/23/13939140t1hd690.png)
Ametlikku kalmistut Vilsandil ei ole – kohalikule kalmistule pole kedagi maetud juba 1944. aastast. Kalmistul ongi kokku vaid kuus hauda, sest enamik Vilsandiga seotud inimesi on sängitatud Kihelkonna surnuaiale.
Vilsandi tahab taas oma kalmistule matta
"Vilsandi kalmistule maeti vaid hädajuhuse korral, kui oli mõni õnnetus juhtunud või kui mingil põhjusel ei saanud lahkunut Vilsandilt ära viia – näiteks jää ei kandnud," selgitas Vilsandi saarevanem Neeme Rand.
Ranna andmeil pakuti idee võtta Vilsandil kalmistu taas kasutusele välja juba tosina aasta eest peetud mõttetalgutel.
"Kuigi sellest on juba hea hulk aega tagasi, ei taha asi kuidagi edasi liikuda," tõdes Rand.
Taas kerkis Vilsandi kalmistu teema päevakorda seoses Saaremaa valla üldplaneeringuga. "Siis sai arutatud, et kalmistu ei peaks olema üksnes aiaga piiratud hauaplatsid, vaid seal võiks olla mingi rajatis või maamärk, kuhu saaks näiteks küünla panna."
Idee korjas üles Vilsandilt pärit sisearhitekt Ardo Hiiuväin. Kui Hiiuväinale pakuti võimalust juhendada väikeehitse-teemalist erialastuudiot Eesti kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonnas, tundus kolumbaariumi projekt talle huvitava väljakutsena, mille kallal koos esimese kursuse tudengitega pead murda.
Mullu sügisel külastasidki tudengid Vilsandit. Järgnenud kuudel viisid nad end matusetavade ja -kommetega süvitsi kurssi, kuulates ka teemaga seotud loenguid. EELK peapiiskop Urmas Viilma rääkis matustest ja tavadest, emeriitprofessor David Vseviov elust ja surmast. Üle 20 aasta Eestis tegutsenud jaapani arhitekt Tomomi Hayashi andis ülevaate idamaiste kultuuride matmistavadest ja -kommetest, doktorikraadiga arhitekt Sille Pihlak aga puidu väärindamisest. Seejärel asus iga tudeng tööle ideedega, mis teda kõige rohkem kõnetasid. Valminud individuaalsetest töödest jäid sõelale neli, millega jätkati juba grupitöö vormis.
Lõppülevaatusel, kus Vilsandit esindasid saarevanem Neeme Rand ja saarevaht Avo Piisk, valiti välja töö pealkirjaga "Pesa". Hiiuväina sõnul viitab pesamotiiv sellele, et Vilsandi on linnuriik.
"Teostatuna mõjuks see rajatis maamärgina," ütles Hiiuväin.
Ardo Hiiuväin peab "Pesa" peamiseks plussiks seda, et urnid saab ka maha matta.
"Kuna lahkunute tuhka on Vilsandile ühte või teise kohta puistatud, vääriks kolumbaariumi-idee kindlasti teoks tegemist," leidis saarevanem Neeme Rand. "Vilsandi kogukond loodab, et tulevikus on võimalik lahkunu tuhk kodusaare kalmistule matta. On ka päris konkreetseid sooviavaldusi, et lahkunu tuhk Vilsandi mulda saaks."
Ardo Hiiuväina sõnul on kolumbaarium esimene samm kalmistu taasavamiseks. Tema sõnul sõltub otsus, et Vilsandi kalmistul saab lahkunuid ka kirstus matta, siiski Saaremaa valla uuest üldplaneeringust, millele omakorda peab loa saama keskkonnaametilt.
Vilsandile ehitatav kolumbaarium oleks viies omataoline Eestis. Praegu on neid Eestis neli: kaks Tallinnas Metsakalmistul, üks Tartus ja üks Pärnumaal Tori kirikus. Suurim kolumbaarium – 253 urnikambriga – asub Tartu Pauluse kiriku keldris. Tori kirikus asuv kolumbaarium on mõeldud ainult ohvitseridele.