Mäebel näeb mõtte- ja ühistöö vilju

KÜLAVANEM JA MUUSIKU TÜTAR: Populaarse laulu “Oo Sõrvemaa” autori Õie-Maria Tehu tütar Pille Õunapuu ja külavanem Ester Sõtsova on leidnud huvitava jututeema. Foto: Aare Laine/Saarte Hääl

Mäebe kunagise elaniku Valve Reede abikaasa Jaanus kiitis nädala eest küla kokkutulekul Mäebe rannaseltsi ja terve kogukonna ettevõtmisi ääremaastuma kippunud külale elu sissepuhumisel, öeldes, et kõikjal on näha külaelanike mõtte- ja ühistöö vilju.

Rannaalal on pilkupüüdvateks ehitisteks seltsi eestvõtmisel rajatud kogukonna ja rannakalurite köök ning saun. Lautrikohalt lükkavad oma kalapaadid püügile minekuks vette kohalikud kalamehed.

Selles maalilises paigas heiskas laupäeval ligi 160 silmapaari ees riigilipu aastakümneid kaptenina merd kündnud Toivo Pära.

Enne Teist maailmasõda oli Mäebe elanike arvult Sõrvemaa üks suuremaid külasid. Sõja ja sõjajärgsel ajal küla tühjenes. Viimastel aastakümnetel on põlissõrulased ja uusasukad aktiivselt külaelu edendanud.

Kokkutuleku päevajuhil Maarita Meril jagus toimetamist nii köögis kui kokkutulnute ees infot jagades. Ettekanded olid põhjalikud, käsitledes enam kui 500-aastase küla ajalugu, praegusi tegemisi ja tulevikuplaane.

Vastne külavanem Ester Sõtsova avaldas oma tervituskõnes heameelt kokkutulnute üle. Ta pidas tähtsaks inimeste meenutusi oma kodutalust ja -külast.

Sürgaverest sünnikülla tulnud Väino Ero kandis ette Õie-Maria Tehu loodud laulu “Oo Sõrvemaa”. Ema Õie muusikuteest andis ülevaate tema tütar Pille Õunapuu. Kohal oli ka Järve talu peremees muusik Peeter Vähi koos kaasa Tiina Jokineniga. Võttes aluseks Õie-Maria loodud “Oo Sõrvemaa”, komponeeris Vähi sellest Torgu kuningriigi hümni.

Janno Heinaste koostatud maakaardid saunamaja seinal pakkusid osalejaile huvi. Koostaja sõnul on neist ühel kaardil kujutatud talukohad aastast 1863.

Kokkutuleku korraldajad olid ette valmistanud mitu üllatust, mida osalejaile pakkuda. Nii oli üks tünn triiki täis talude silte. Nüüdsetel talude omanikel ja endistel elanikel oli võimalus sildi all fotograafile poseerida ning sealjuures oma sõrulaseks olemisest rääkida.

Ettevõtja Viljandist, Ugala teatri nõukogu esimees, Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud, Mäebe rannaseltsi liige Kait Lukka kandis ette oma loodud laulu “Tagasi Mäebele”. Kauaaegse Ugala näitleja, Tehumardilt pärit Leila Sääliku poeg Kait Lukka peab end pooleldi saarlaseks, olles ka Mäebe rannaseltsi asutajaliige.