:format(webp)/nginx/o/2021/08/09/13981041t1h1c9f.jpg)
Kuigi haakrikuks nimetatakse mererannast leitud ja mere poolt (enamasti laevaõnnetuse kohalt) kaldale uhutud kasutuskõlbulikke esemeid, võis seekordsel haakrikulaadal näha nii ehtsat haakrikku, antiiki, vanavara kui ka mitmesuguseid kollektsioneerimisobjekte.
Aastatega on laadast kujunenud hea kohtumispaik antiigikaupmeestele, kus lisaks ostmisele-müümisele avaneb hea võimalus omavahel suhelda, mõtteid vahetada ning huvilistele ja üksteisele teadmisi jagada. Samuti on aasta-aastalt tõusnud saarlaste ja Saaremaa külaliste huvi väärtusliku vanavara – meie ajaloo – vastu.
Nagu juba traditsiooniks saanud, hinnati ka sel aastal silmatorkavamaid väljapanekuid ja esemeid. Žürii koosseisus Priit Kivi (SA Saaremaa Muuseum peavarahoidja), antiigi- ja vanavara asjatundja Andrus Aumees (Arensburg Antiik OÜ) ja Kuressaare Kultuurivara juht Tiiu Tammoja andis välja auhinna 2021. aasta merepäevade parima ja lisaks kahe hea haakriku eest.
Parima haakriku auhinna pälvis Toivo Oja, kelle seekordse väljapaneku pärl oli Krišjānis Valdemārsi (1825–91) Tartus 1868. aastal ilmunud teos “Meie kaubalaewa-wägi Lääne meres: Hea nõu kuidas teda korda seada”. Sealt võib üht-teist leida ka meie merenduse kohta.
Raamatu autor Krišjānis Valdemārs oli muuseas väga oluline persoon just ülemöödunud sajandi läti rahvuslikus liikumises. Lisaks sellele on tal suuri teeneid siinse regiooni merenduse arendamisel, tema eestvedamisel asutati muu hulgas merekool Eesti-Läti piiril Heinastes ja ka Paldiskis, neis mõlemas omandasid väärt merehariduse ka mitmed saarlased.
Teose tõlkija oli eesti rahvusliku liikumise suurkuju Carl Robert Jakobson (1841–82), keda Valdemārsi ettevõtmised väga mõjutasid.
Seekordsest (tegelikult päris rikkalikust) väljapanekust võiks veel esile tuua paar põnevat eset Prangli saarelt – laevakapteni võtmekapp koos võtmega ja samuti ilmselt mõnele meremehele kuulunud dokumendilaegas.
Hea haakriku auhinna sai Kalmer Siigur, kes oli laadale toonud eelmise sajandi keskpaigast pärineva väga heas seisukorras ja mitmetel võistlustel Euroopas auhindu võitnud monoveesuusa. Sellega sai sõita tavapärase kiirkaatri järel, jalgade jaoks olid suusal spetsiaalsed kinnitused.
Teine hea haakriku auhind läks Juri Šteinlele, kelle merelisse väljapanekusse kuulus mitu Teise maailmasõja aegset Saksa Kriegsmarine (sõjamerelaevastiku) tähistusega eset, millest esiletõstmist vääris päris heas seisukorras laevakell. Veel hakkas tema väljapanekust silma omal ajal koos paadi soetamisega kaasatulnud eriotstarbeline nuga, mis valmistatud 1930. aastatel Nižni Novgorodis.
Laat läks igati korda, kuigi osalejaid oli seekord kahjuks harjumuspärasest vähem. Sellest hoolimata sai näha nii merenduslikke haruldusi kui ka neid esemeid, mis veel hiljuti olid nii tavalised meie igapäevaelus ja mille nägemine annab meile korraliku nostalgiadoosi.