:format(webp)/nginx/o/2024/01/24/15847478t1hdcc5.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/08/09/13981081t1hd6f0.jpg)
8. augustil möödus 80 aastat sellest, kui baaside lepinguga Kogulasse rajatud lennuväljalt eelmisel õhtul kell 21 startinud lennukid pommitasid Berliini.
Kärla kalmistul meenutati Berliini pommitamise 80. aastapäeva
Meenutamaks seda sündmust, süüdati Kärla surnuaial hukkunud lendurite mälestuseks küünlad ja peeti kõnesid. Küsimusele, kui tähtis on see sündmus Venemaa jaoks 80 aastat hiljem, vastas suursaadik Aleksandr Petrov: “80 aasta pärast ja ka hiljem jäävad need 1941.–1945. aasta sündmused tulevaste põlvkondade mälusse. Ennekõike on see meie kohustus langenute ees. Mul on hea meel, et tänasel üritusel osalesid noored, kes kannavad seda mälestust edasi. Liialt suur hind on makstud selle eest, et me võiksime nendest sündmustest täna rahulikult rääkida. Mina esindan seda põlvkonda, kelle isad sõdisid II maailmasõja rinnetel. Seetõttu olen kindel, et nende mälestus elab edasi veel sajandeid.”
Algselt paiknesid Kogula lennuväljal kerged hävituslennukid I-15 ja I-153. Pärast seda, kui Saksa lendurid 22. juulil Moskvat pommitasid, andis Stalin käsu vastuaktsiooniks.
Tegemist oli strateegilises mõttes sümboolse rünnakuga, tõestamaks, et sõjas ei ole keegi kaitstud. Lisaks oli Saksa lennuväe ülem Hermann Göring kinnitanud, et Vene lennuvägi on hävitatud ja kui kasvõi üks pomm kukub Berliinile, ei ole tema nimi enam Göring, vaid Meier.
Sobiv koht pommituslennu alustamiseks leiti Saaremaal, mis oli sakslaste kiire edasiliikumise tõttu jäänud etteulatuvaks “sõrmeks” rindejoone taga. Pealegi kulges siit alustades enamik lennust mere kohal, mis oli ohutum.
Kokku startisid Kogulast vaenuretkele üheksal korral Vene Balti laevastiku lennuväe 8. pommituslennukite brigaadi 1. miini-torpeedopolgu lennukid DB-3. Kuid mitte kõik lennukid ei jõudnud Berliinini ning mitmed neist kukkusid alla tagasiteel Kogulasse. Kärla kalmistul oleval mälestuskivil on 11 nime.
6. septembril 1941 pommitasid Kogula lennuvälja kahel korral Saksa lennukid, misjärel kolm terveks jäänud Vene pommitajat DB-3F baseerusid ümber toonase Leningradi (Peterburi) lähistele.