/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/08/27/14023093t1h6fe4.jpg)
Riigimetsa Majandamise Keskus lükkab Loode tammiku puisniidu taastamise käigus kinni üle poolesaja tanki- ja suurtükipesa.
RMK looduskaitsespetsialist Ants Animägi ütles, et Nõukogude armee kaevas Loode tammikusse pärast sõda üle seitsmekümne kahuri- ja tankipesa.
Puisniidu taastamise käigus tasandatakse 58 väiksemat pesa, mis takistavad niidukiga hooldamist. Esinduslikumad augud jäävad alles, et säiliks mälestus ajaloost. “See on ühtlasi näide, kuidas Nõukogude armee ei pidanud millekski loodusväärtusi, mida inimesed tänapäeval hindavad.”
Animägi rääkis, et Loode tammik ei ole muinsuskaitse objekt, kuid ikkagi andis keskkonnaamet tanki- ja suurtükipesade kinniajamisest muinsuskaitseametile teada. Seega ei tule pesade kinniajamine muinsuskaitsele üllatusena.
Esinduslik puisniit
Loode tammik kuulus omal ajal Saaremaa esinduslikumate puisniitude hulka. Veel 19. sajandil hooldati Loodemaal 310 ha heinamaid ja 43 ha hõredat lehtpuuenamusega puistut, mida me täna teame Loode tammikuna. Loodemaal karjatati ja niideti heina ning seal käidi väljasõitudel, piknikel ja pidudel kuni II maailmasõjani, teadis Animägi.
Tänaseks on suurem osa kunagistest Loode heinamaadest metsastunud ja metsatatud. Märjad rannikualad künti peenardeks ning sinna istutati männid. Seetõttu näeb Saaremaa elanik nüüd seal tihedaid ja kiduraid männipuistuid.
Loode tammikuna tuntud puisniidu kinnikasvamine sai alguse pärast Teist maailmasõda, kui piirkonna hõivas Nõukogude armee.
/nginx/o/2021/08/27/14023094t1h74a3.jpg)
Pikka aega oli Loode tammik suletud tsoon, kohalike sõnul koguni taraga piiratud. Sõja lõpus ja vahetult sõjajärgsel ajal kaevati tammikusse suur hulk tanki- ja kahuripesi ning varjendeid, et vajadusel katta tulega Kuressaare lahte ja Sõrve viivat maanteed. Tammikusse ehitati ka mõned moona- ja varustuslaod, mille asukohad on maastikul tuvastatavad praegugi. Aastakümneid hooldamata puisniit kasvas tihedalt puid ja põõsaid täis, puisniidule iseloomulik taimestiku- ja liigirikkus hääbus. Loode tammiku puisniidu taastamistöö esimene etapp viidi läbi 2018. ja 2019. aastal. 12,6 hektari suuruselt alalt võeti maha peamiselt haavad ja võsa ning freesiti kännud. Vähemal määral raiuti ka teisi puuliike.
Haabu on liiga palju
Taastamistöö teine etapp algas paar nädalat tagasi 10,5 hektari suurusel pinnal. Kuna haabade osakaal alal on paiguti endiselt suur, võetakse täiendavalt maha nooremaid ja keskealisi haabu.
Ants Animägi sõnul saavad puisniidu taastamistööd selle sügisega ühele poole ja hea hooldamise korral on saarlastel mõne aastaga taas üks suur ja kaunis puisniit.
Puisniit on regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu või ka looduslik heinamaa, kus kasvavad hajusalt puud ja põõsad.
Puisniidu püsimise aluseks on tema iga-aastane ühekordne niitmine ning vajadusel puu- ja põõsarinde kujundamine. Puisniit on üks liigirikkamaid maismaakooslusi. Regulaarne niitmine tekitab ja hoiab tasakaalu metsa- ja niiduliikide üheaegse esinemise vahel. Kõrge liigirikkuseni jõudmine nõuab aastakümneid ühtlaselt kestvat niiduhooldust.