Nädalavahetusel Kuressaares ja Tallinnas Louis Kahnile pühendatud kontsertkavaga publiku ette astuv Läänesaarte kammerorkester esitab muu hulgas ka ameerika helilooja Victor Kioulaphidese spetsiaalselt selle kava jaoks kirjutatud teose “Saaremaa”.
Kahni juubelikontserdil tuleb esmaettekandele uudisteos “Saaremaa”
Teos on inspireeritud Kioulaphidese koostööst Läänesaarte kammerorkestriga 2018. aastal, kui Kuressaares toodi lavale helilooja kammerooper “Ocean Dream”. Kioulaphidese kõrval saab kuulata veel nelja ameerika helilooja töid, solistina astub üles Brett Douglas Deubner USA-st vioolal, dirigeerib Edoardo Narbona.
Kontserdil esitatavad tekstid on valitud koostöös Louis Kahni Eesti ühinguga. Oktoobris ilmub ühingu kirjastatuna Kahni õpilase mälestusraamat oma õpetajast. Kontserdil kuuleb Ott Aardami esituses sellest raamatust lõike, kus Kahn kirjeldab oma suhet muusikaga ning loomisprotsessi filosoofiat ja seoseid mõlemas kunstivormis.
Pühapäevasest kontserdist Tallinna Mustpeade majas tehakse videosalvestus, millest valmib Louis Kahni loomingut tutvustav lühike video. Video avaldatakse festivali Kahn120 raames.
Eesti Kahni ühingu juhatuse liige Ott Rätsep ütles, et Läänesaarte kammer-
orkestriga on ühingul nii sisust, nimest kui ka päritolust tulenevalt väga suur ühisosa. “Näen seda tuleviku pärmina, mis ühel päeval aitab saarele Kahni keskusel kerkida,” lausus ta.
Rätsep märkis ka, et projekti huvitavaks aspektiks on Läänemere-Vahemere elav lüli maestro Narbona isikus. “Lennart Meri teadis hästi, et need kaks kultuuriruumi polegi teineteisest väga kaugel. Oma esimese Euroopa ringreisiga tõestas seda 1928. aastal ka Louis Kahn, kui ta külastas nii Saaremaad kui ka Itaaliat,” rääkis Rätsep ja lisas, et toonasest imelisest reisist kuuleb juba lähemalt 15. oktoobril Kuressaare raekojas, kui vastava ettekandega esineb Kahni õpilane ja tunnustatud arhitekt Per Olaf Fjeld.
KAHN 120 kontserdid
- 11. septembril kell 19 Saaremaa gümnaasiumi avatud auditooriumis.
- 12. septembril kell 17 Tallinna Filharmoonia Mustpeade majas.
KAVAS: William Quincy Porter (1897–1966), Stanley Grill (1953), Philip Glass (1937), Max Wolpert (1993) ja Victor Kioulaphides (1961) – “Saaremaa”, fantasy for viola and strings (2021, maailma esmaettekanne).
Kahni saar
Mulle tundub, et liiga tihti kaldume otsima Kahni saarel, mitte aga saart Kahnis. Kuid Kahn-müstiku mõistmisel on juhtlõngaks justnimelt saar Kahnis.
Kahn tavatses end ise tutvustada sõnadega: ma sündisin saarel, kus asub loss… Lühike lause, mis ütleb palju. Filmitegijast poeg Nathaniel Kahn on selle isa tähendusliku lause oma kuulsasse filmi “Minu arhitekt” tundlikult põiminud. Sestap on loomulik, et huvi Kahni saare vastu aina kasvab. Tunnetame seda oma ühingus otseselt, nii tagasisidest Kahn 120 programmipartneritelt Itaaliast USA-ni kui ka isiklike kontaktide näol.
Kahn muutis arusaama arhitektuurist oma erakordse massi-, valguse- ja struktuurikasutusega. Lisaks erakordne materjalitunnetus, mille hulka kuulub kindlasti ka vesi. Neid elemente, mis rikastatud Kahni erilise “saarelisusega”, aitab tihti sõnadest paremini mõista muusika. Arhitektuuri ja muusika kohtumine ja põimumine on Kahni isiku ja loomingu puhul loomulik. Ka Kahni ühing on moodustatud silmas pidades seda põhimõtet – ühingu nõukogus esindab muusikat Kristjan Järvi.