Kuressaare Nooruse kooli pärandivaderid korrastasid Kudjapel kalmusid

Pärandivaderid Kudjape kalmistul. Foto: Elle Lepik

Pärandivaderite algatus kutsub kooliõpilasi üles olema kodukohas kultuuriloolistele paikadele vaderiks. See tähendab eelkõige pärandipaikade talgute korras korrastamist ja hooldamist. Käsi külge lüües tutvutakse kohaliku ajalooga ja õpitakse väärtustama kodukoha rikkusi.

Kuressaare Nooruse kool oli üks esimesi, kes 2015. aastal algatusega liitus ning kultuuriloolist Kudjape kalmistut korrastamas käis.

Positiivne tagasiside

7. septembril tulid 9.a klassi hakkajad noored taas kalmistule appi. Klassiruumis õppimise tasakaalustamiseks toimunud 22 õpilastega õuesõppe päeval anti oma panus ühe kultuurilooliselt erakordselt rikkaliku kalmistu korrastamisse.

Õpilasi saatsid ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Madli-Maria Naulainen ja ajalooõpetaja Triin Kald. Päeva vedasid särasilmsed kalmistuvahid koos muinsuskaitseameti Saaremaa nõuniku Keidi Saksa, vallasmälestiste inspektori Kadri Taela ning programmi koordinaatori Elle Lepikuga.

Noortele tutvustati kalmistu kujunemise lugu, kultuuriloolisi haudu, kabeleid jpm, misläbi õpiti tundma ja märkama tähendusrikkaid hauaplatse ja -tähiseid. Ühiselt jõuti korrastada 10 pikka aega hooldamata hauaplatsi koos hauamonumendi ja -piirdega. Haudadelt eemaldati üleliigset võsa, puhastati ja kaevati välja hauatähiseid.

Kuna õpilased olid jagatud kolme gruppi, siis toimusid väiksemates gruppides põnevad arutelud ja laste tagasiside sellele päevale oli väga positiivne. Kalmistuvahtide tööst ülevaadet saades ning hoomates kalmistu pindala, märkisid õpilased kalmistul igapäevaselt tehtavate tööde meeletut suurt hulka ja pidevat korrastamise vajadust. Rohelus kasvab ja koos aastaaegade muutumisega tuleb teha erinevaid töid. Mitmed poisid olid nõus kasvõi igas kuus korra abistamas käima.

Saaremaal on ka teine väga tubli kool – Valjala põhikool –, mis on neljandat õppeaastat vaderiks nõukogude ajal suures osas hävitatud Valjala vanale kalmistule.

Erinevaid töid on teinud järgemööda kõikide klasside õpilased. On kokku korjatud murdunud oksi, riisutud käiguradasid ja korjatud prügi. Lihtsamate tööde kõrval on pärandivaderite abiga püstitatud matmispaiga ajalugu tutvustav infotahvel ja puidust prügikast.

Sellistele talgupäevadele võiks tulevikus järgneda veel ettevõtmisi, kus vaadatakse üle õpilaste abiga korrastatud hooletusse jäänud kultuuriloolised hauad. Samuti saaks korraldada ettekandepäevi kalmistu ajaloost ja sinna maetud tähtsatest inimestest.

Hüljatud hauad

Hüljatud haudade järjepidevast korrastamisest kooliõpilaste abiga võiks kujuneda traditsioon, millega panustada kohaliku pärandi väärtustamisse ja säilitamisse.

Pärandivaderid tegutsevad Eestis juba kuus aastat. Eeskujuks on Norra kultuuripärandi fondi koordineeritud projekt “Rydd et kulturminne” (“Hoolda pärandipaika”). Eestis on algatuse eestvedaja MTÜ Estlander ja projektis on osalenud õpilased 56 koolist üle Eesti.

Mõned on aastaid vaderiks samale paigale, teistes koolides leiavad juhendajad ja õpilased iga kord uue unarusse jäänud paiga, mis vajab hoolitsust ja jutustab ka põnevaid lugusid. Objektide ajaloolist tausta on õpilastele käinud tutvustamas ajaloolased, restauraatorid, muinsuskaitsjad, koduloouurijad ja teised pärandipaikade tundjad.