KÜLAVAHELOOD Kuidas 50-aastase pausi järel ühes külas taas laata peeti

Võhma külaseltsi eestvedaja Rain Jano ja Raadio Kadi külavahelugude saatejuht Aare Laine
Võhma külaseltsi eestvedaja Rain Jano ja Raadio Kadi külavahelugude saatejuht Aare Laine Foto: Kalle Kolter

Seekord avab saatejuht Aare Laine "Külavahelugude" mikrofoni Võhma külamaja hoovis, kus enam, kui 50aastase vaheaja järel korraldati piirkonna elanikke kaasates sügislaat.

Külaseltsi esimees Rain Jano ütleb usutluses, et seltsi liikmed tegid ettepaneku, anda üritusele Külla külla, mis tutvustab kohalikke seltsi- ja külamaju natuke värvi juurde. Nüüd tõdesid seltsi liikmed, et see oli õige mõte. Talukaupa kui ka metsaande pakkusid Võhma küla elanikud ja ümbruskonna inimesed.

Küdema küla Uustalu talu peremees Valdo Oder oli tulnud koos perega. Perenaine Helle pakkus kitsepiima ja sellest tehtud juustu. Lapsed said kitsekestega jalutada ja talu hobusega ratsutada. Ka õnneloosi peavõidu, imelise kuke, oli talu välja pannud. Valdo selgitab, mis tõugu kanakarjasega tegu, Viiking Janek, mõõk vööl, kõndis rahva hulgas. Temaga koos oli võimalik pilti teha.

Külaseltsi tegemistest pajatab saates pikemalt seltsi eestvedaja Rain Jano. Külamaja, mis ehitati koolimajaks, valmis 1928. aastal. Külaselts on maja rekonstrueerinud 2008. aastast. Selleks on kulutusi tehtud enam kui 350 000 euro väärtuses. Vahendeid on saadud mitmest fondist.

Oma kooliaega Võhmal meenutavad nüüdne Mustjala elanik Valve Lõhmus ja Leili Rand Paatsa külast. Aadami talu perenaine, doktorikraadiga mullateadlane Elsa Putku annab ülevaate talutöödest, mesilaste pidamistest, juurvilja kasvamisest ja üldse maal elamisest.

Aili Peel Paatsa külast pakkus lambavillast tooteid, öeldes, et kõik, mis letil läheb kaubaks. Asta Vatsfeldti käsitöö oli pilkupüüdev. Käsitöömeistri sõnul on kaubal minekut. Võhmal sündinud-kasvanud, nüüdne tallinlane Mati Vaikmaa, kellel Võhmal maakodu, tunnustas seltsi tegevust, öeldes, et kui on aktiivsed inimesed eestvedajad, siis elu maal välja ei sure.

Aare Laine

Tagasi üles