Saaremaa vald hakkab kujundama külade ilmet

Ain Lember
, Toimetaja
Copy
Külavahetee Saaremaal. Foto on illustreeriv.
Külavahetee Saaremaal. Foto on illustreeriv. Foto: Anette Sannik / Saarte Hääl

Saaremaa valla tellitud uuringu abil plaanitakse jagada enam kui kahesajale Saaremaa külale juhtnööre, milliseid maju sobib ehitada, et küla ilme hukka ei läheks.

Uuringu põhjal pannakse valla üldplaneeringusse kirja, kui kõrgeid ja milliseid maju tohib ühes või teises külas ehitada. Loetakse üles külale iseloomulik materjalikasutus, värvitoon ja katusekalded. Seal, kus traditsiooniliselt on olnud viilkatused, lamekatusega maja üldjuhul ei sobi.

Siim Kuusik
Siim Kuusik Foto: Erakogu

Saaremaa valla planeeringuteenistuse juhataja Siim Kuusik ütles, et mõnes külas hakkavad ilmselt kehtima karmimad nõuded kui teises. “Ei saa olla nii, et igaüks ehitab oma visiooni järgi,” lausus Kuusik. “Kui Venemaal ringi sõidate, siis vaadake neid külasid, kus igaüks ehitab nii, kuidas tahab, ja väga ilus see pilt ei ole.” Samas ei aja vald nõudeid ka nii rangeks kui Šveitsis, kus hoone detaile, näiteks aknaid, mõõdetakse joonlauaga üle.

Saaremaa valla planeeringuspetsialist Kätlin Kallas ütles, et kindlasti leidub Saaremaa külades sobimatu arhitektuuriga maju. Osa endiste Saaremaa valdade üldplaneeringuid ei käsitle külade ehitustingimusi vajalikul määral. Kuna nõuded puuduvad, tekitab see valla arhitektide ja hoone arhitekti vahel pikki vaidlusi, mis võiksid olemata olla. “Võtame näiteks Mändjala suvilapiirkonna, kus üldjuhul on kolmnurksed kämpinguhooned ja kuhu näiteks palju suurem kahekordne hoone lihtsalt ei sobi,” rääkis Kallas. “Kui seda kuskil kirjas ei ole, siis kaks arhitekti võivadki omavahel vaidlema jääda.”

Saaremaa lasterikaste perede ühenduse juht Kätlin Kallas
Saaremaa lasterikaste perede ühenduse juht Kätlin Kallas Foto: Saaremaa vald

Kallas märkis, et külade arhitektuurinõuded ei tähenda, et Saaremaale uut ja moodsat arhitektuuri enam üldse tekkida ei võiks, lihtsalt koht peab sobima. Nõuded ei ole vallaametnike bürokraatlik kapriis, need luuakse kõigi huvides. “Kui sa ise taastad autentselt vana talukompleksi, siis sa ei soovi, et sulle tuleb naabriks funkstiilis betoonkärakas,” tõi Kätlin Kallas näite.

Suure ehitussurvega külad jaotab vald erinevate kasutusviiside järgi külaosadeks, kus näiteks elamualal, küla ajaloolises osas, uusehitusaladel või tootmisaladel määrata oma hoonestus- ja ehitustingimused.

Saaremaa valla üldplaneeringu alusuuring “Saaremaa külade ehitustingimused” võtab ette umbes 270 küla, kuid olenevalt metoodikast võib külade arv uuringus väheneda kuni 200-le.

Uuringust jäävad välja miljööväärtuslikud külad, hajakülad ning hoonestuseta või elaniketa külad. Nende külade jaoks koostatakse eraldi maakasutus- ja ehitustingimused. Saaremaa vallas on kokku 427 küla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles