Eesti teaduste akadeemia uuele neljale akadeemikukohale kandideerib tänavu 20 teadlast, kelle hulgas on ka saarlasest astrofüüsik Gert Hütsi.
Gert Hütsi kandideerib akadeemikuks
15. oktoober 2021, 00:27
Hütsi kandidatuuri esitanud keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi selgituse järgi on tema tugevuseks uurimisteemade lai haare ja mitmekesisus. Need on väga kaasaegsed ja tihedalt seotud just praegu toimuvate avastuste ja mõõtmistega. Lisaks on tema tööd hästi viidatud – keskmine viidete arv töö kohta ehk mõjukus on Eesti astronoomide ja astrofüüsikute seas hetkel suurim.
Hütsi ütles Saarte Häälele, et peab enda valimise tõenäosust õhkõrnaks, kuna astrofüüsika valdkonnas on üles seatud ka Tartu ülikooli kandidaat, tema endine kolleeg Elmo Tempel.
Tänavu valitakse akadeemikud neljas valdkonnas: astronoomia ja astrofüüsika alal, kultuuriajaloo alal, rahvatervise alal ning tehnika- ja arvutiteaduste alal. Kõige tihedam on konkurents rahvatervise valdkonna akadeemiku kohale, kuhu pürgib üheksa kandidaati.
Hütsi töötas 2009–2019 Tartu observatooriumi teaduri ja vanemteadurina, 2016–2019 keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) teadurina ning alates 2020. aastast vanemteadurina. Ta on Eesti kosmoseteaduse komitee, KBFI teadusnõukogu ja rahvusvahelise astronoomiaühingu liige.
Tänavu pälvis Hütsi ka riikliku teaduspreemia täppisteaduste valdkonnas tööde tsükli “Mustadest aukudest koosnev tumeaine” eest (kaasautor koos Martti Raidali, Hardi Veermäega).
1938. aastal asutatud Eesti teaduste akadeemiasse on saarlastest kuulunud ajaloolane Joosep Saat (1900–1977), ajakirjandus- ja keeleteadlane Juhan Peegel (1919–2007) ja tehnikateadlane Lembit Krumm (1928–2016), kümme aastat tagasi valiti akadeemia liikmeks keemik Margus Lopp.
Tihedalt olid Saaremaaga seotud arstiteadlane Aleksander Paldrok (1871–1944) ja onkoloog Pavel Bogovski (1919–2006). Saarlane Gustav Ränk oli valitud akadeemikuks lisaks Rootsile ka Soomes ja Norras.