Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Saaremaal olukord hulluks ei lähe, arvab Edward Laane

  • Saare maakonna elanikest 86 protsendil on antikehad olemas
  • Kuressaare haigla plaanilist tööd ei piira
  • "Eakaid ja riskigruppe tuleb kindlasti kaitsta!"
EDWARD LAANE kinnitusel on Saaremaal olukord rahulik ja meie haigla plaanilist tööd ei piira. FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

“Kui viirus jääb vanadest inimestest eemale, siis me ei pea haiglas ravi piirama ja võiksime elada normaalset elu. Praeguse seisuga võiks Saaremaal piirangud lõpetada,” ütleb Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane.

Edward Laanel on selge sõnum: olukord koroonarindel laheneb siis, kui piisavalt palju inimesi on saavutanud kas läbipõdemise või kaitsesüsti tulemusel immuunsuse. Tartu ülikooli seireuuring septembri lõpu seisuga näitab, et Saare maakonna elanikest 86 protsendil on antikehad olemas.

“Väga suur protsent ja selle järgi on meil karjaimmuunsus saavutatud,” ütleb Laane.

Oluline näitaja on see, kui palju satub piirkonnas inimesi Covid-infektsiooni tõttu haiglaravile. Kuressaare haiglasse on neid sattunud vähe, enamikus vanad inimesed ja vaktsineerimata.

Haiglaravi vajanuist vaid kolm olid vaktsineeritud. Sel sügisel on olnud ravil 30-aastane, 50-aastane ja 60-aastasi ning nad kõik on terveks saanud ja koju läinud.

Eakad ja haiged on ohus

“Haiglale annavad suure koormuse eakad inimesed kaasuvate haigustega, kelle haiguskulg on raske ja kel on oht surra,” räägib haigla ravijuht Laane.

Noorematel võib samuti olla kaasuvaid haigusi, kuid neid on üksikuid. Seejuures kipuvad koroonat raskemalt põdema just nooremapoolsed mehed.

Põhjus peitub tihti treenitud organismi madalamas hemoglobiini tasemes või mõnes peidetud haiguses, mis koroonaga välja lööb.

“Meil on olnud ka paar nooremat naist haiglas, kuid nemad on kergemini põdenud,” lausub Edward Laane.

Kui mandri haiglates tõmmatakse ravi koomale, et teha uusi koroonakohti, siis Saaremaal on olukord rahulik ja meie haigla plaanilist tööd ei piira. Haigete külastamine käib raviarsti loaga. Rangemad piirangud on hooldekodu ja õendusabi osakonna külastamisel.

Kui seis peaks muutuma, on Covid-osakonnas 12 kohta ja voodikohti saab vajadusel lisada.

Saarlasi-muhulasi kaitseb Edward Laane sõnul see, et oleme varemalt pihta saanud kahe lainega, esimene algas märtsis 2020 ja teine detsembris 2020 ning kulmineerus tänavu veebruaris-märtsis.

Ida-Virumaa ja Tallinn on saanud ühe laine eelmisel sügisel ja talvel, Lõuna-Eestis ja Pärnu piirkonnas pole massilist nakatumist olnud ja seal on vähem inimesi haiguse läbi põdenud. “Ma arvan, et Saaremaal olukord hulluks ei lähe,” ütleb Edward Laane.

Ta kordab, et eakaid ja riskigruppe tuleb kindlasti kaitsta, kui aga viirus läbi poeb ja levib koolis-lasteaias, siis lapsed põevad selle reeglina kergemalt läbi ega satu haiglasse.

Seejuures ongi kogu Eestis praegu enim nakatunuid vanuses 10–14, kuid suurem kasv oli vanusrühmas 80+ (62% võrra), 70–74a (54% võrra) ja 20–24a (38% võrra).

14. oktoobrist võivad kõik üle 65-aastased, hooldekodude elanikud, tervishoiu-, sotsiaal- ja haridustöötajad saada kolmanda vaktsiinidoosi. Edward Laane sõnul võiks kolmas doos olla kättesaadav kogu populatsioonile. Varud on Eestis olemas ja kõik, kes seda tahaksid, ka saaksid, sõnab ta.

Moderna on tõhusaim

Erinevate riikide andmeid kõrvutades usub Laane, et kuue kuu möödudes vaktsineerimisest saadud antikehade arv langeb ja kordusinfektsiooni risk kasvab. Seega inimestel, kel risk põdeda raskemalt, on kolmas doos vajalikum. Noortel ja tervetel inimestel on risk teine.

“Ütleks, et tõhustusdoos on noorematel inimestel enda otsustada,” lisab ta. Hetkel on kolmanda doosi heakskiit ainult Pfizerile, kuid järgmisel nädalal tuleb ka Modernale.

Eesti andmed näitavad, et rohkem on korduvhaigestumist Pfizeri, Astra-Seneca ja Jannseniga, vähem Modernaga. Modernas on kolm korda suurem MRNA doos kui Pfizeris. Saarlased on suures osas vaktsineeritud Modernaga.

Samas ei tohiks Laane sõnul mööda vaadata Põhjamaade soovitusest noori inimesi Modernaga mitte vaktsineerida. Just südamelihase põletiku müokardiidi või südamepauna põletiku perikardiidi võimaluse tõttu.

Miks aga inimesed ei taha end vaktsineerida? Edward Laane pakub, et põhiline põhjus peitub kõrvaltoimete kartuses.

“Tunnen ka ise inimesi, kes ei soovi vaktsineerida. Tean oma sugulast, kes sai südamepuudulikkuse peale vaktsiini. Ja lisaks veel ka koroona peale vaktsiini,” ütleb Laane.

Seetõttu ei saa vaktsineerimisest rääkides kaugeltki kõiki inimesi n-ö ühe vitsaga lüüa, vaid tuleb asjaolusid detailsemalt analüüsida.

“Kui minu käest tullakse nõu küsima, annan seda alati vastavalt inimese terviseseisundile,” sõnab haigla ravijuht.

Tagasi üles
Back