/nginx/o/2021/11/05/14185977t1ha2a1.jpg)
3. novembril lahkus Ph.D Väino Ratassepp, Saaremaal sündinud õpetaja, pedagoogikateadlane, keemiaõpikute autor, helilooja.
MÄLESTAME ⟩ Väino Ratassepp
Väino oli minu isa Udo hea sõber ja klassivend. Sain Väinoga tuttavaks alles veidi rohkem kui kümme aastat tagasi, kuid suhtlesime nagu vanad sõbrad. Helistasime ja kirjutasime teineteisele. Vahetasime omakirjutatud luuletusi, niisama mõtteid. Ja muidugi muusika… see oli meie jaoks alati esikohal! Väino saatis mulle ikka oma uusi laule ja meloodiaid.
Praegugi, kui kirjutan, on mul Väino kirjad, pildid ja videod arvutis lahti. Kuulasin täna veel kord tema viimast instrumentaalpala “Unelm”.
Loodan, et see korralikult orkestreeritakse ja ka rahvas seda kuulda saab nagu armastatud “Kallista” laulu. Minu isa kirjutas maakonnalehte Väinole tema 80. juubelisünnipäeva puhuks kena pika jutu. Väino 90 aasta juubeli jutu, mis ilmus Saarte Hääles poolteist aastat tagasi, pidin juba mina kirjutama. See polnud kerge ülesanne, sest nii kireva elulooga härrasmehe kohta midagi lühidalt kirjutada on lausa võimatu!
Väino oli kange saarlane… Teeneliseks õpetajaks ta nõukaajal ei saanudki, kuigi töötas kõrgetel ametikohtadel ning teda ka kandidaadiks esitati. Põhjuseks oli see, et ta ei astunud kommunistlikusse parteisse.
Mul oli au viibida Väino 80. sünnipäeva juubelipeol, mis algas suure kontserdiga. Seal esinesid segakoorid ja keelpilliansamblid Väino loominguga. Pildistasin ja filmisin ning kuulasin imestuse ja imetlusega.
2. november oli hingedepäev. Käisin õhtuhämaruses kalmistul omaste haudadele küünlaid süütamas. Möödun kalmistul tihti Väino venna hauaplatsist. Seal korraks… mõtlesin ka Sulle, Väino! Et pole Sulle helistanud… mõtlesin, et jõulude ajal kindlasti…
Olid imetlusväärne härra, Väino! Olgu Sinu taevane keemialabor ka rõõmu ja muusikat täis!
Puhka rahus.