/nginx/o/2021/11/10/14192477t1h2365.jpg)
“Rünnak Valgevene piiril on tekitanud meie regiooni jaoks viimase 30 aasta kõige keerulisema ja heitlikuma julgeolekukriisi,” kirjutab Eesti kaitseminister Kalle Laanet. “Toetades Euroopa Liidu piiri Poolas ja Leedus, kaitseme ka reaalselt Eestit. Ja Eestiga koos oma Saaremaad.”
:format(webp)/nginx/o/2021/06/16/13852463t1h601f.jpg)
Poola, Leedu ja Valgevene piiril on lahti rullumas 30 aasta kõige heitlikum julgeolekukriis. Alates hübriidrünnaku algusest oleme riigina olukorda suure tähelepanuga jälginud ning selle lahendamisse panustanud nii tõkestustraadi saatmise, mehitamata lennuvahendite üksuste kui ka viimati sõjaväepolitsei meeskonnaga. Märkimisväärse panuse olukorra lahendamisse on andnud ka Eesti sisejulgeolekujõud.
Valgevene režiimi poolt ei ole paraku näha mingeid märke rahunemisest. Viimase kuu jooksul on Valgevene-Poola piiril taas järsult kasvanud ebaseadusliku piiriületamise katsete arv. Selle nädala algusest on migrantide voog relvana täiel võimsusel tööle pandud. Märke muutustest ei paista ning oht, et olukord sõjaliseks eskaleerub, on väga suur.
Kindlust ei lisa ka Valgevene riigipea Aljaksandr Lukašenka hiljutine ukaas, mille kohaselt on kõik Valgevene lennujaamad avatud rahvusvahelistele lendudele ning samal ajal otsitakse pidevalt uusi lähteriike ja peetakse läbirääkimisi uute rändekoridoride tekitamiseks.
Olukord muutub mitmekordselt tõsiseks seoses hiljutiste pingete eskaleerumise ning Venemaa tegevusega Ukraina suunal. Kremli toetus Lukašenka rünnakutele on ilmne ja kriisi võimendamine on peenelt orkestreeritud. Kombinatsioonina on see meie regioonile, NATO-le ja Euroopa Liidule viimaste aastakümnete kõige keerulisem julgeolekukriis.
Tänase olukorra lahendamiseks on esmatähtsad järgmised tegevused:
1. Tagada liitlaste olukorrateadlikkus, pidev teabevahetus ja – mis on hübriidsõjas ülimalt tähtis – valeinfo väljasõelumine, et liitlaste otsusekindlus ei mureneks.
2. Demonstreerida liitlaste ühtsust ja otsusekindlust, et Venemaa mahitatud ja toetatud Lukašenka režiimil ei õnnestuks oma eesmärki saavutada ning Balti riike ja Poolat ning Euroopa Liitu laiemalt destabiliseerida.
Siin on olulised nii ühised toetusavaldused kui ka reaalsed panused Poola ja Leedu abistamiseks. Eesti on valmis saatma kompaniisuuruse erivarustusega üksuse Euroopa Liidu piire kaitsma. Konkreetne abi oleneb rünnatavate riikide soovist.
3. Euroopa Liidu täiendavad sanktsioonid Valgevene suunal on olulised. Toetame igakülgselt nende viivitamatut kehtestamist. Eelkõige peavad sanktsioonid puudutama lennufirmasid, kes korraldavad endiselt hübriidsõja relvana kasutatavate migrantide transporti Valgevenesse.
4. Eesti peab oluliselt kiirendama idapiiri ehitust, et valmis olla surveks või koguni ründeks meie riigipiirile.
Kujunenud olukord nõuab enesekindlat, kuid väga tähelepanelikku hoiakut. Peame aru saama, et kõik maailma kriisid võivad päevadega Eestile väga lähedal olla. Toetades Euroopa Liidu piiri Poolas ja Leedus, kaitseme ka reaalselt Eestit. Ja Eestiga koos oma Saaremaad.