KERT VALDARU ⟩ Erivajadusega töötaja rikastab töökultuuri

Kert Valdaru Foto: Erakogu

"Erivajadusega inimese palkamine loob ettevõttesse lisaväärtust ja parandab tööõhkkonda," kirjutab Astangu kutserehabilitatsiooni keskuse direktor Kert Valdaru.

Ülimaid asju on abistada ligimest, et ta saaks iseseisvama elu poole liikuda. Üks viis selleks on aidata inimene tööle. Meie keskuse kogemus näitab, et erivajadusega inimene tahab väga töötada ning võrreldes kümne aasta taguse ajaga on tööandjad üha enam valmis tööle võtma erivajadusega inimesi. Alati saab paremini, kuid Eesti on liikumas tegudega toetavama ühiskonna poole, kus väärtustatakse rohkem iga oma liiget. Astangu keskus julgustab erivajadusega inimesi palkama.

Ka Astangu keskuse missioon on mõjutada inimest iseseisvamaks saama. Selleks jagame teadmisi tööealistele erivajadusega inimestele ning õpetame vajalikke oskusi. Suur rõhk on praktilisel ja väiksem teoreetilisel lähenemisel.

Edukas koostöö

Keskuses on võimalik õppida nii iseseisvamaks eluks ettevalmistavatel kohanemiskursustel kui ka erialapõhistel kursustel: pagar-kondiitri abiks, puhastus- ja toateenindajaks, abikokaks, puidutöötlejaks, IT-süsteemide nooremspetsialistiks. Lisaks valmistuvad õppijad tööeluks karjääritundides, ettevõtteid külastades, praktikatel ja tööharjutustel.

Keskuse tööhõivespetsialistide ülesanne on hoida igapäevast sidet tööandjatega, et olla kursis nende ootuste ja vajadustega. Tööhõivespetsialistidel on suur vastutus. Nad peavad leidma õppijale sobiva praktika- ja töökoha, mis vastaksid tema võimetele ja oskustele ning kus ta tunneks ennast hästi ja väärtustatuna.

Meie õppija oskab hinnata iga tööd, olgu see lihtsam või keerulisem – peaasi, et töö pakub rõõmu ja väljakutset. Põhjalik kaalumine ja see, et õpilast ei saadeta esimesele ettejuhtuvale töökohale, hoiab ära hilisema võimaliku konflikti tööandja ootustega. Samuti ei heitu meie õppija, kui tal tuleb töötada avatud tööturul.

"Nii mõnegi töötaja oskused ja suutlikkus on arenenud nii palju, et pärast mõnda aastat on nad suutelised tavatöökohale asuma."

Tööandjate tagasiside näitab, et tänu põhjalikule eeltööle ja kaalumisele on nad erivajadusega inimese näol saanud motiveeritud ja lojaalse töötaja, kes võib oma innukusega olla eeskujuks kogu organisatsioonile.

Keskusel on välja kujunenud head partnerid, kes pakuvad õppijatele võimalust saada esmane töökogemus. See aitab õppijail paremini aru saada oma soovidest, oskustest, eelistustest ning võimetest. Praktikakohad hindavad keskuse õppijaid kõrgelt, pakkudes sageli neile praktika lõppedes ka töökohta. Tänu kolmepoolsele koostööle keskuse, õppijate ja tööandjate vahel oleme saavutanud usaldussuhte, kus nii mõnigi tööandja, kui endal töökohta kohe pakkuda pole, soovitab meie praktikante teisele ettevõttele. Või siis leiavad nad oma asutuse sees töökoha teises linnas, praktikandi kodu lähedal. Alles hiljuti oli juhus, kus meie õppija soovis oma kodu lähedal asuva toidukaupluse teenindajaks saada. Õppijat soovitati konkurendi kaupluse juhatajale, kes ta tööle võttis. Juba esimesel poolaastal pälvis see õppija aasta töötaja tiitli.

Hirmud ja kartused

On täiesti tavaline, et tööandjal on erivajadusega inimese palkamisel mõningad hirmud ja kartused. Ka õppija mõtleb, kuidas ta küll hakkama saab. Hirmude ületamisel on alati kõige raskem astuda esimene samm.

Et see samm tehtaks ja oleks julgem astuda, pakuvad meie keskuse tööhõivespetsialistid õppijatele ja tööandjatele tuge. Nad nõustavad tööandjaid ning on abiks töökeskkonna kohandamisel (töögraafiku planeerimine, lihtsas keeles tööjuhendid, liikumispuudega inimeste puhul ka füüsiline keskkond, kollektiivi teadlikkuse suurendamine jne). Abiks võivad olla ka töötukassa erinevad toetused ja teenused.

Väga oluline on esimese raskuse ilmnemisel mitte alla anda. Tööandja peab arvestama, et erivajadusega inimene vajab pikemat sisseelamisaega ning ette võib tulla perioode, mil ta vajab rohkem tuge. Kogemuse suurenedes oskab tööandja sellega juba arvestada. Ette võib tulla raskeid kogemusi, ent seda juhtub ka tavatöötajatega.

Meie keskuse jaoks on enamik kogemusi, mis seotud erivajadusega inimeste tööle suunamisega, olnud positiivsed. Positiivne kogemus aitab aga nii õppijal kui ka tööandjal hirmudest üle saada. Samuti julgustab see tööandjat erivajadusega inimesi ka edaspidi tööle võtma.

Meie keskusel on kujunenud suurepärane koostöö telekommunikatsiooniettevõttega Elisa. Üks meie esimesi õppijaid, kes pärast IT-eriala lõpetamist Elisas tööle asus, liikus ratastoolis. Elisa kohandas töötukassa toetusi kasutades töökeskkonna tema jaoks sobivaks ning on võimaldanud talle ka muid tööl käimist hõlbustavaid hüvesid, näiteks taksoteenust. Nüüdseks on Elisa tööle võtnud kolm meie keskuse lõpetanud õppijat. Mitu meie õppijat on leidnud tööd Eesti ühes teises suuremas ettevõttes G4S-s.

Pühendunud töötaja

2007. aastast pakume vähenenud töövõimega inimestele võimalust töötada meie keskuses kohapeal. Inimeste jaoks, kes soovivad töötada, kuid ei ole veel suutelised seda tegema avatud tööturul, oleme loonud kaitstud töö teenuse, mida praegu rahastab sotsiaalkindlustusamet. Selle teenuse puhul arvestatakse inimese puudest tulenevate eripäradega ning talle tagatakse juhendamine kogu tööpäeva vältel. Praegu pakume kaitstud töö teenuse korras tööd 28-le vähenenud töövõimega inimesele neljal alal: puidutöö, käsitöö, keraamika ja lihttööd, näiteks pakendamine.

Kaitstud töö teenuse osutamiseks teeme tellimustöid koostööpartneritele, kelle ring pidevalt laieneb. Meie õppijad on näiteks pakendanud Alexela jõulukinke, sorteerinud Asile Greiner Packaging´i taaskasutuse jaoks pakendeid, valmistanud meeneid verekeskuse doonoritele jne, komplekteerinud ehteid Expressions´ile jne.

Kui paljudele töötajatele ongi kaitstud töö nende võimete piiriks, siis nii mõnegi töötaja oskused ja suutlikkus on arenenud nii palju, et pärast mõnda aastat on nad suutelised tavatöökohale asuma.

Seega julgustame kõiki tööandjaid: astuge see esimene samm ja palgake erivajadusega inimene. Nii saate lojaalse ja kõrge motivatsiooniga töötaja. Ehkki ta võib oma võimete ja oskuste tõttu olla suuteline tegema vaid lihtsamaid ja rutiinsemaid töid, teeb ta seda suure pühendumise ja tänulikkusega. Olles eeskujuks ka kolleegidele ning aidates ka nende motivatsiooni tõsta.