Saaremaa piirkonnad vajavad otsustusõigust (2)

Copy
Foto: Illustratsioon: Andrus Peegel

"Lugesin hiljuti uudist, et plaanitakse Orissaare teenuskeskuse maja kapitaalremonti. Kuid kas peaks remontima ainult hoonet kui sellist? Äkki peaks uuendama ka valda ja õlitama selle toimemehhanisme," kirjutab ettevõtja Andres Tinno.

Andres Tinno
Andres Tinno Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Minu järgnev mõttearendus ei pretendeeri absoluutsele tõele, vaid on üks visioon paljudest, mis inimeste peades olla võib. Eesmärk on pigem arutelu tekitamine ka väljaspool vallavalitsust ja vallavolikogu. Vallavõimul tasuks kaaluda suurema arutelu või ümarlaua korraldamist, millest saaksid osa erinevad huvigrupid ja piirkonnad.

Viimaste Saaremaa vallavolikogu valimiste aegu lubasid pea kõik nimekirjad piirkondadele-osavaldadele rohkem sõna- ja otsustusõigust anda. Lubati suisa Kuressaare linnapea staatuse taastamist.

Tänases vallas on 12 teenuskeskust, mis on erineva töömahuga. Seda põhjusel, et need loodi erisuuruste endiste valdade baasil. Kuressaare ja Kaarma saavad hakkama ilma teenuskeskuseta, kuna vallamaja on kohe käe-jala juures.

Kadalipp bürokraatiarägastikus

Päris palju on linnast kaugemates kantides kuulda, kuidas vald inimestest aina kaugeneb. Paljude teenuste jaoks tuleb sõita linna ja murda ennast läbi bürokraatiarägastikust. Tagamaks valla edukat toimimist ka Kuressaarest kaugemal, on osavaldadesse vaja viia päris palju ametnikke. Selline lähenemine on aga kulukas ning taastaks endiste valdade tegevuse ja probleemid.

Selliste murede valguses võiks hakata mõtlema osavaldade ühendamise peale. Enne Saaremaa vallaks ühinemist pidasid idapoolsete valdade juhid ja arvamusliidrid pikki läbirääkimisi Ida-Saaremaa valla moodustamiseks, kuni Orissaare inimesed lõpuks juhtme välja tõmbasid. Täna tasuks kaaluda samade osavaldade baasil Ida-Saaremaa osavalla moodustamist. Siit edasi võiks loogiliselt moodustada ka Lääne-Saaremaa osavalla.

Tagamaks Kuressaare linnapea staatuse praktilise taastamise, tasuks Kuressaare linna ja ehk ka seda ümbritsevate lähimate asustusüksuste baasil luua Kuressaarest osavallakoguga võrdses staatuses üksus. Nii tekiks kolm arvestatava suurusega piirkonda, mis oleksid paremini hoomatavad ja inimestele lähemal.

Ikka ja jälle on räägitud linna ja maapiirkondade erinevusest, see puudutab nii ehitusõigust, suurt vajaduste erinevust asjaajamise korras kui ka erinevaid vajadusi taristu ja teenuste osas.

Otsustusõigus piirkonna tasandile

Osavaldade ja linnapea juhi roll peaks olema suurem, nad peaksid kuuluma vallavalitsusse, mis tagaks korrektse info liikumise ja otsuste langetamisel osavaldadega arvestamise.

Mis saaks aga tänastest osavallakogudest?

Suurte osavaldade sees peaksid olema piirkondlikud kogukonnakogud, kes esindaksid reaalselt oma piirkonna inimesi, mitte vallavalitsust. Kogukonnajuhi valib piirkond ise ja tema roll oleks piirkonna inimeste ootuste ja soovide edastamine osavalda, kes teostab vajalikke teetöid ja osutab piirkondade inimestele vajalikke teenuseid.

Tõmbamaks ette maha paanikat, et mis saab sotsiaaltööst piirkonnas, siis siin peaks ikkagi lähtuma vajadustest teenuste järele ja miski ei eelda nende äraviimist.

Kui siit otsustusõigust veel piirkonna tasandile viia, oleks mõistlik neile üle anda ka kohalikud rahvamajad, sporditaristu ja raamatukogud. Oma piirkonna elanikud teavad ju kõige paremini, mis huviringe nad vajavad ja milline on parim raamatukogu lahtioleku aeg.

Tihe lävimine piirkonna inimestega ja parim otsene tagasiside on kogukonnajuhi parimad töövahendid. Samuti teadmine, et sa esindad just piirkonda ja oma piirkonna inimesi. Selline lähenemine aitaks luua võimekaid piirkondlikke MTÜ-sid, kes hakkaksid lähimaid teenuseid ise vedama ja piirkonna inimestele osutama. Alus- ja põhiharidusteenuse ühtlase taseme tagamiseks peab aga see valdkond olema vallavalitsuse juhtida ja korraldada.

Kogukonna juhi valimine toimub loomulikult piirkonna üldkoosolekul ning peaks toimuma analoogselt kohalike omavalitsuste valimiste järgselt. Väikesed teenuskeskused võiks kaotada ja suurema osa valla teenustest peaksid korraldama osavallad ja linn.

Kas aeg on selleks ikka küps ning mis roll jääb vallavalitsusele ja vallavolikogule?

Nagu eelnevalt öeldud, peab haridusvaldkond ja ka sotsiaalvaldkond jääma vallavalitsuse taseme ülesandeks, seda just üle valla ühtlase taseme tagamise eesmärgil.

Neli aastat Saaremaa volikogus andis kogemuse, et otsuste eelnõusid saadeti küll osavaldadesse ja küsiti arvamusi erinevate teemade kohta, kuid lõpuks otsustas ikka vallavalitsus või vallavolikogu oma mätta otsast vaadates. Tihti ei arvestatud ka piirkonna arvamusega.

Kõige rohkem vaidlusi tekitas kohalike teede remont, kus igal volinikul oli oma eelistus, et just see või too tee peab kindlasti tehtud saama.

Saaremaa vallavalitsuse ülesandeks peavad loomulikult jääma erinevate planeeringute menetlused, strateegiliste ja ülevallaliste ürituste, tegevuste läbiviimine, riigihangete korraldamine ning valla kui terviku arendamine ja valla esindamine väljaspool valda.

Täpsem rollide jaotus osavaldade ja Saaremaa vallavalitsuse vahel ning piirkondade osalus peab olema suurema arutelu osa ja tulemus, mitte kabinetivaikuses loodav üllitis.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles