Laupäeval tähistati Mõnnuste surnuaial küünalde süütamisega Vabadusristi kavaleri (VR II/3) Mihail Kesküla 127. sünniaastapäeva.
VABADUSSÕJA KANGELASED ⟩ Mõnnustes mälestati Mihail Kesküla sünniaastapäeva
Hingepalve tema haual pidas õigeusu preester isa Kristoforos Kuressaarest. Saaremaa vabadusvõitlejate ühingu korraldatud mälestusüritusel osalesid kohalikud kaitseliitlased ja auvalves seisid Kärla rühma noored kotkad.
Raamatu “Eesti Vabaduse Risti kavalerid” järgi sündis Mihail Kirilli poeg Kesküla 21. detsembril 1894. aastal Kärla vallas Paadla mõisa Mõnnuste külas Värkli talus. Mihail õppis Mõnnuste vallakoolis.
Vabadussõja ajal teenis ta kitsarööpmelisel soomusrongil nr 1 luurajana. 1919. aastal anti talle reamehe auaste. Mihail osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Pihkva rindel.
Vabadusrist (VR II/3) nr 782 annetati talle 24. augustil 1920. aastal. Autasustamislehel on kirjas: “Kitsaroopalise soomusrongi Nr. 1 reamehele Mihail Kesküla`le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28. augustil 1919 aastal Püha-Nikandri kloostri waldamisel.” (Sama operatsiooni eest said Vabadusristi muhulane Mihkel Schmuul ja Saia kalmistule maetud Nikolai Tamm.)
Pärast tegevteenistusest vabanemist pidas Mihail Mõnnuste mõisast eraldatud Pärna asundustalu. Ta oli Mõnnuste õigeusu kiriku vanem ning EVL-i (Eesti Vabadussõjalaste Liit) Kärla osakonna juhatuse, kohaliku Kaitseliidu ja VRVÜ (Vabaduse Risti Vendade Ühendus) Lääne-Saare osakonna liige.
II maailmasõja järel likvideeris Nõukogude sõjavägi Kogula lennuvälja laiendamisel Pärna talu. Mihail elas seejärel Kärla lähedal Kulli mõisa härrastemajja rajatud korteris ning oli kohalikus kolhoosis põllutööline. Mihail Kesküla suri 1. märtsil 1977. aastal Sõmera külas oma venna Soomuse talus ja on maetud Mõnnuste kalmistule.
Mihaili haual olev mälestuskivi koos Vabadusristi kujutisega pühitsetakse 2022. aasta suvel.