SUUR MATKAJUHT IGA ILMAGA ⟩ Parim aeg matkamiseks on TÄNA

Foto: Käthe Pihlak

Väljas sajab. On tunne, et täna võiks mõnusasti hõõguva kamina ees kuuma kakaod rüübata. Aga mina otsin välja vihmariided, pakin seljakoti ja asun kokku lepitud kohta teele. Selliseid hommikuid on tulnud viimase viie aasta jooksul üksjagu. Siiski mitte just ülemäära palju, sest ilmataat on matkaklubi Tõll ja Piret vastu olnud üpriski helde. Ja eranditult iga matka lõpus olen olnud hingepõhjani tänulik, et kuum kakao ei jäänud võitjaks.

See, et Saaremaa on ideaalne paik matkamiseks, ei ole kellelegi teadmata. Aeg-ajalt helistatakse ja küsitakse, kuhu minna sellise või sellise seltskonnaga. Näiteks aasta eest uuriti, kuhu pääseks ligi lapsevankriga. Hea meel on selle üle, et hiljuti ilmus raamatuke matkaradadest ratastooli või lapsevankriga liikujatele.

Viimasel aastal on aga parimad hetked olnud need, mil on saanud õhtul kuu valgel maailma asju arutada ja hommikul lõkkepannkooke moosiga nosida. Selleks, et sellisesse miljöösse sattuda, ei ole tegelikult üldse palju vaja. Tihti piisabki vaid otsusest ja asjade pakkimisest, kui keegi on planeerimise endale võtnud. Mõnikord on hea teha seda üksi, tihedamini aga koos heade sõprade ja perega. Üks tore matkaklubikaaslane näiteks käib suviti nädalavahetustel erinevates Saaremaa paikades perega telkimas. Teine sõidab oma abikaasaga pikki maid saarel rattaga läbi. Ma ise olen nautinud loodust kõige enam 6-aastase lapse seltsis.

Lapsega sohu, metsa

Mitu inimest on öelnud, nähes pilte, kus pojaga varahommikul rabas või öösel metsas olen, et need on olnud inspireerivad. See on ka põhjus, miks neid fotosid jagan – sest vahel ei tule ju selle pealegi, kui lihtne ja kui tore on lastega minna (telgiga) matkama. Laste jaoks on matkal avastusi tohutult palju – „Näe, kivi on jänese kujuga!“, „Kui vaikne siin on!“, „Sellest ojast saab üle vaid palki mööda!“, „Kus kohas see Suur Vanker täpsemalt asub?“. Ja olgugi, et lapsevanema jaoks tähendab see lisaraskust matkakotis, siis üheskoos maailma avastamine on tuhat korda seda väärt! Need ühised matkad on olnud maailmaparimad nii lapse kui minu jaoks.

Viimasel kahel aastal oleme matkaklubiga korraldanud oktoobrikuus aktsiooni Öö looduses, mille eesmärk on kutsuda inimesi mugavustsoonist välja, et veeta öö – ükskõik kui soe või külm see juhtub sel konkreetsel ööl olema – õues telkides või muul moel. Nii mõnigi osaleja on olnud leidlik ja lahendanud selle näiteks kasvuhoonesse või puudekuuri mõnusa pesa meisterdamisega. Mul on olnud need ööbimised väiksemas seltskonnas, kus laste osalemine on eraldi eesmärk. Käesoleva aasta oktoobrikuus oli vanematega telkimas 7 last vanuses 3 kuni 12.

Millal on parim aeg minna telkima?

Millal on aga parim aeg telkima minna? Millist aastaaega eelistada? Igaüks meist on ju isemoodi – kes armastab sooja, kes jahedat, kellele meeldib, kui väljas möllab tuul ja torm, kes aga läheb metsa vaikusehääli kuulama. Et on kokkuvõtete aeg, siis vaatame korraks otsa neljale aastaajale telkimise vaatenurgast.

Kevadine telkimine

Kevade saabudes ärkab kõik uuesti ellu. Lumi ja jää sulab, puud tärkavad, lilled avanevad ... kõik on uus, isegi õhk muutub värskeks. Inimesed ei jõua ära oodata, millal talvega hüvasti jätta ja minna loodusesse kevadet tundma. Populaarseks saavad linnulaulukuulamise hommikud, hülgevaatlused jt. Just kevadel tahavad inimesed kõige rohkem väljas käia ja miks siis mitte alustada telkimisega.

Foto: Käthe Pihlak

Kevadise telkimise plusse ja miinuseid:

Plussid

• Kevadõites loodus
• Linnulauluga hommikud
• Päike soojendab, kuigi õhk veel jahe
• Putukaid pole veel palju
• Teisi telkijaid on vähem

Miinused

• Kohati võib olla veel miinuskraade
• Maapind on veel külm
• Lihtne külmetuda

Paar soovitust kevadise telkimise jaoks:

Tavapärasest rohkem tasub tähelepanu pöörata ilma(ennustuse)le ning võtta kaasa mõned soojad riided varuks. Olen sattunud aprillikuus tugeva lumesaju ja tuulega kanuumatkale, pärast mida tükk aega ei olnud tahtmist veele sattuda. Õnneks olid kaasas varuriided ja pärast üles soojenemist siiski suur rõõm osalemisest.

Kevad on ka õietolmuallergiate aeg, mistõttu peaksid inimesed, kellel on allergia, rohkem tähelepanu pöörama valitud laagripaigale. Ilmselt ei tekita probleeme meretuulega rannaäärne laagripaik, ent metsatukas tasub juba tähelepanelikum olla.

Foto: Käthe Pihlak

Suvine telkimine

Enamik inimesi arvab, et suveaeg on parim telkimiseks. Tõepoolest, suvi on telkimise populaarseim hooaeg, sest siis on soe nii õhk kui merevesi. Ilm väga ootamatult ei muutu ja kaasa ei pea tassima palju lisariideid. Saab käia ujumas, püüda kala, võtta ette parveretki ja palju muud. Ent ka suvisel telkimisel on varjukülgi.

Plussid

• Ilm on soe
• Maapind on enamasti kuiv
• Kaasaskantav pagas on kergem
• Pikk päev
• Rohked võimalused aktiivseteks lisategevusteks
• Metsas ja aasal leiab palju marju, maarohuteed jm

Miinused

• 25+ kraadiga matkamine ja telkimine
• Ülerahvastatud laagriplatsid
• Sääski, puuke ja teisi sitikaid on palju
• Rästikud
• Päikesepõletuse oht

Märkused suvise telkimise kohta:

Suvine ilm ei ole nii ootamatu kui kevadel. Peamine oht on kuumus, mis võib olla ohtlik nii päeval kui öösel. Oluline on siis tarbida palju vett ja pidada siestat ehk puhata südapäeval kusagil varju all. Päikesekaitsekreem vähemalt SPF 25 kaitsena võiks kaasas olla.

Mõnusaks olemiseks looduses on meie kandis üsna kohustuslik putukatõrjevahend. Pole vist ühtegi paika Saaremaal, kus saaks suvel öelda, et seal sääski ei ole. Jah, mõni päev on tuulisem ja siis on satikaid vähem, aga selle peale matkal loota ei tasu. Selleks, et matka saaks tõeliselt nautida, tasub kasutada sääsetõrjevahendeid. Puukide vastu ma rohtu ei tea, sest isegi kui ma usun, et seedermänniseemneid matkal krõbistades ja küüslauku taskus hoides leiavad nad tee minuni harvemini, on hetki, mil ma ei ole nii kaitstud (näiteks telki ronides) ja nad on ikkagi peal. Soovitatav on kanda pikki riideid ja kindlasti hullema haiguse vastu ka vaktsineerida, aga eks see jääb igaühe enda otsustada, kuidas ta end kaitseb.

Lõkke tegemisel tuleb jälgida üleriigilisi tuleohutusnõudeid. Kui on mitu nädalat olnud põud, siis ei tasu raba või metsa ääres hakata lõket tegema. See on ohtlik endale ja kogu ümbritsevale loodusele. Ei kujuta ettegi, mis tunne võib olla inimesel, kelle rumaluse tõttu on läinud põlema mitu hektarit maastikku.

Ööbimispaiga valimisel on valikuid kaks – kas minna RMK laagriplatsile, kus on küll olemas telkimiseks mõeldud mugavused (puud, lõkkease, varjualune, wc), ent tuleb tõenäoliselt arvestada, et seal on ka muud rahvast. Või siis minna omal käel kuhugi loodusesse arvestades Igaüheõigust ja jättes järgmisel päeval lahkudes maha sama ilus ja korras plats, kui see oli sinna saabudes.

Kuigi loodust ja loomi pole vaja karta, siis rästikut ei maksa siiski narrima minna. Las ta läheb oma teed.

Foto: Käthe Pihlak

Telkimine sügisel

Sügis on minu arvates parim aeg telkimiseks. On juba jahe, ent mitte veel külm. Hommikuti võib olla udu või isegi hallad maas, päikesetõusud ja loojangud on suursugused. Üsna suur on võimalus näha mõnda metslooma askeldamas. Sitikaid-satikaid on oluliselt vähem ja metsas saab peoga põske pista marju. Mõnus on tee pealt kaasa korjata seeni, millest õhtul maitsvat rooga valmistada.

Plussid

• Jahe ilm
• Värvikirev maastik
• Sääski on vähem
• Metsaannid

Miinused

• Vihmatõenäosus on suur
• Maapind võib olla väga vesine

Mida sügisel telkides meeles pidada:

Sarnaselt kevadele tuleb rohkem tähelepanu pöörata ilma(ennustuse)le. Et vihmatõenäosus on olemas ka ennustusest hoolimata, tasub alati vihmariided moel või teisel kaasa võtta.

Temperatuuride langemise tõttu peaks magamisvarustuse üle vaatama. Ka riietuses võib kaasa võtta lisaks sooja vesti, mille saab õhtul teiste riiete peale panna.

Jalatsid on sügisel juba suurema olulisusega, sest niiske või märja jalaga ei vantsi kuigi kaugele. Mõnikord on mõistlik matkasaabastele lisaks kummikudki kaasa võtta.

Telkimine talvel

Viimasel kahel aastal on matkaklubi Tõll ja Piret korraldanud Triin Reitalu juhtimisel ka ööbimisega talimatka. Need ei ole olnud suurearvulised matkad, ent on kahtlemata ühed meeldejäävamad. Lisaks oleme korraldanud talviseid jalgsimatku põlvini lumes Karujärve ja Leisi kandis, räätsamatka Koigis. Talvel on maastik eriti kaunis ja see erineb ülejäänud kolmest aastaajast. See on ka väljakutseid täis hooaeg, mis nõuab leidlikkust ja valmisolekut seikluste läbimiseks. Talvel telkimisega on rohkem raskusi kui teistel aastaaegadel ja on üsna tõenäoline, et mingil hetkel tuleb ennast ületada. Seda enam on nauditav õhtul lõkke ääres vorsti grillida ja kuuma teed rüübata ning matkalt koju jõudnuna kuumas saunas möödunut meenutada. Need on reeglina matkad, mis jäävad tükiks ajaks hinge.

Plussid

• Ei ole sääski, kärbseid, madusid jne.
• Hingematvad vaated
• Vaikne

Miinused

• Külm ja tuuline
• Päev on lühike
• Ööbimiseks vaja spetsiaalset varustust

Mõned ettepanekud talvel telkimiseks:

• Laagrikoht peab olema eelnevalt selgemalt läbi mõeldud ja kindel ka kohale jõudmine. Juhuslikku telkimist ette võtta ei tasu.
• Õige toitumine ja piisava vedeliku tarbimine aitavad sooja hoida. Tee tasub alati kaasa võtta ja hommikul lõkkel vett keetes uuesti termosed täita.
• Telk peab olema vastupidav tuulele ja vihmale/lumele, magamiskott ja madrats temperatuurile vastavad. Viimasel matkal saime kogemuse ka priimuse gaasiga, mis peaks olema talvine või nelja aastaaja oma. Suvine gaas ei pruugi suurte miinuskraadidega sobida.
• Äärmiselt oluline on õige riietus, mis peaks olema kihiti läbi mõeldud. Isiklikult eelistan looduslikke materjale nagu meriino- ja lambavill, aga tänapäeval tehakse ka väga häid aluskihte tehnilistest materjalidest. Isegi kui jalga ei pane, siis kaasa tasuks kindlasti võtta villased sokid, lumepeegelduse eest kaitseks päikeseprillid.

* * *

Kokkuvõtteks – matkamine ja telgis ööbimine võiks olla igaühe aastaplaanis kasvõi korra. Looduses öö veetmine tasub eelnevalt läbi mõelda, ent karta ei ole midagi. Nii et lapsed kaasa ja loodusesse, juba täna!

Foto: Käthe Pihlak