Edward Laane ⟩ Nakatumisnumbrid on suured, kuid ei koorma enam haiglaid

Doktor Laane märkis, et praegustest nakatunutest 50 protsenti on lapsed, sealhulgas koolieelikud, kes reeglina haiglasse ei jõua. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane on jätkuvalt seisukohal, et koroonat tuleb käsitleda endeemilise haigusena ja suured päevased nakatumisnumbrid ei tähenda enam ohtu meditsiinisüsteemile.

Dr Laane kinnitab, et viimasel nädalal ka Saaremaal kiiresti kasvanud koroonapositiivsete suur arv ja haiglaravile sattumise oht ei ole enam absoluutselt sellises korrelatsioonis nagu aastal 2020 või 2021 kevadel. "Numbrid ei ole enam need, mis aasta paar tagasi, kuid meie peas on kinnistunud, et 6000 nakatunut päevas tähendab meditsiinilist katastroofi. Aga seda ei ole," lausus ta.

Laane märkis, et praegustest nakatunutest 50 protsenti on lapsed, sealhulgas koolieelikud, kes reeglina haiglasse ei jõua. "Mina isiklikult arvan, et väikeseid lapsi ei peaks koroonatestile viima. Kaua me neid lasteaiarühmi testime? Aga see on küsimus terviseametile. Me võime positiivsete testide numbrid taevasse ajada, kuid sellega tekitame inimestes üksnes paanikat," rääkis Laane.

Ta märkis, et on sama meelt Martin Kadaiga, kes ütleb, et me peame kontsentreeruma ravile, mitte testimisele ja suurtele numbritele. "Professor Ruth Kalda tõi viimases koroona seireuuringus välja, et üle 60% avastatud positiivsetest olid asümptomaatilised ehk n-ö terved nakatunud. Kehitavad õlgu ja ütlevad, et nad ei tea midagi," ütles Laane.

Ravijuht möönis, et selle kohta, mida omikrontüvi vanadekodusse jõudes teha võib ja kui raskelt sealsed elanikud haigestuda võivad, kahjuks andmeid ei ole. "Aga siiamaani pole seda juhtunud," lisas ta.

Laane ütles, et koroona suhtes tuleb jätkuvalt valvas olla, kuid ka meedias avaldatud arvudesse peaks suhtuma kriitiliselt. "Kes saab positiivse testi, on isolatsioonis ära ja ei muretse, sest tavaliselt on haigus praegu kerge. Sellega kaasnevat nohu, köha ja kurguvalu ravitakse nagu tavalist külmetushaigust. Kui aga juhtub raskem vorm, tekivad hingamisraskused, siis tuleb pöörduda arsti poole või kutsuda kiirabi. Lähikontaktsete puhul tuleb järgida riiklikke soovitusi," selgitas ta.

"Me ei räägi, et viirus ära kaob, vaid see jääb meiega. Nii nagu me haigestume igal aastal nohusse, jääme tõenäoliselt ka koroonasse. Ja kui see väljendub nohus või kurguvalus, siis tuleb inimkonnal sellega leppida. Me oleme lõpuks nii immuunsed, et raskelt enam ei haigestu," sõnas Edward Laane.