Kuressaare haigla lõpetas ajutiselt plaanilised opid
- Mida arvab dr Edward Laane uuest Nuvaxovid vaktsiinist?
- Omikroniga on meil pigem pikk maraton ees
- Riskigruppi kuuluvad inimesed peaksid vaktsineerima
Kuressaare haigla kirurgiaosakond peatas neljapäeva õhtust alates nädalaks ajaks plaaniliste operatsioonide tegemise.
"Nad tuvastasid koroonapositiivseid patsiente osakonnast," põhjendas Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane.
Covid-positiivseid on reedese seisuga Kuressaare haiglas 24 patsienti.
Samuti on haigestunud personali, kuid sellega probleemi ei ole: "Osa on juba tööl tagasi, osa haigestub uuesti, nii nagu see tavapopulatsioonis on praegu."
Haiglas on ka üks RS-viirusega inimene, kuid gripiga mitte ühtegi. Edward Laane sõnul tuleb veebruaris-märtsis patsiente kindlasti juurde, sest omikrontüve vastu inimestel kaitset ei ole.
Haigla statistika järgi hospitaliseeriti 13 kuuga 211 inimest, neist 103 olid eelmise aasta veebruaris-märtsis.
"Eeldatavasti on nüüd veebruar-märts sama rasked kuud nagu eelmisel aastal."
Mida arvate uuest valgupõhisest vaktsiinist (Novavaxi nuvaxovid), mis peaks kohe-kohe ka Eestisse jõudma?
Nuvaxovid minu teada ei ole omikronivastane spetsiifiline vaktsiin, see on lihtsalt koroonavaktsiin.
Eerinevus on selles, et selles ei kasutata mRNA-tehnoloogiat, vaid nanotehnoloogiat, kus on karkass, millele on S-valk ehk ogavalk peale pandud. Ehk et mitte organism ei sünteesi ise seda valku, vaid ongi valguline vaktsiin.
Kes ei taha mRNA-vaktsiini, kuna küsimus on nukleotiidides, DNA-s ja geenides, siis antud juhul Novavax viib S-valgu ise organismi, seda ei pea organism ise sünteesima.
/nginx/o/2021/12/30/14286570t1h1415.jpg)
Kas see võib olla lahendus nende inimeste jaoks, kes ei ole oma tervise pärast julgenud teha mRNA-põhist vaktsiini?
Jah, nii võib öelda küll, et see oleks neile, kes ei taha DNA-põhist vaktsiini. Aga põhiküsimus on praegu omikronis ja kuivõrd efektiivne ta selle vastu on. Tõenäoliselt ta ikkagi mingisuguse kaitse annab.
Siiski on öeldud, et ta võib-olla efektiivsem ka omikroniga.
Ma arvan, et kes ei ole vaktsineerinud, võib ikkagi tõsiselt selle peale mõelda. Eriti riskigrupid, kellel on potentsiaal põdeda raskemalt.
Reaalne elu näitab, et kui me vaktsineerime, siis leiab viirus ikkagi tee sellest möödaminekuks.
Kõige realistlikum stsenaarium on, et läheb nagu gripiga. Mis tähendab, et iga aasta külmetushooajal on oht haigestuda. See oleks tulevikuprognoos.
Kas Saaremaal on ka teadmist, kui palju meil on läbipõdenuid ja kui paljud neist on haigestunud kaks või koguni kolm korda?
Neid on küll, kes on jäänud koroonasse juba kaks korda ja kes on jäänud haigeks peale kolme vaktsiinidoosi. Kahjuks olukord on selline, et oleme nagu nullpunktis tagasi, aga võib-olla parema immuunsusega, mis on siis saavutatud eelneva läbipõdemise või eelneva vaktsineerimise käigus.
Ehk et siis on lootus, et iga kord, kui uuesti haigeks jääd, on haiguse põdemine justkui kergem?
Seda ei saa otseselt nii öelda, sest me ei oska öelda, missugused tüved tulevikus hakkavad ringlema. Kõik sõltub sellest, kuivõrd rasket haigust tekitav see tüvi on.
Omikroni on peetud ju suhteliselt leebeks tõveks, aga kui me vaatame hospitaliseerimisi, siis tulevad praegu haiglasse eelkõige vanemad inimesed. Ja ka vaktsineeritud inimesed.
Siin on nüüd küsimus, et kui nad ei oleks vaktsineeritud, kas nad jõuaksid siis haiglasse palju raskemas seisus, kui praegu tulevad?
Kas praegu on ka teada, millise tüvega patsiendid haiglaravi vajavad?
Ma palusin, et labor saadaks järjestamisele, et me saaksime teada, mis tüvi on, aga ma ei tea vastust veel.
Nii et seda, kas Saaremaal on veel ka deltat, praegu ei tea?
Seda ma ei oska öelda, ent kui vaatan haiguse kulgu, siis ütleks, et praegu on inimestel haiguse kulg kergem. Kas on omikron või delta, peab täpsemalt analüüsima, aga kliinilise kulu järgi ta paistab rohkem olevat omikron.
Inimestele peaks südame peale panema kindlasti seda, et tuleb vastutustundlikult käituda. Ma ei usu, et piirangud meil väga nakkuse levikut piiravad, sest nakkus on ka hooldekodudesse jõudnud. Haigla hooldekodus veel ei ole, aga ma tean, et Saaremaal mujal on. Ja ma ei välista, et meil ei võiks homme või ülehomme positiivne tulla meie hooldekodust.
See on ikkagi inimeste endi käitumine, mis saab määravaks, sest tundub, et omikroniga on meil pigem selline pikk maraton ees.
Ennustate, et see on selline pikalt vinduv asi, mitte ei lõppe järsult?
Ei, selles mõttes, et me tegime ju vaktsiinid ja lootsime, et oleme immuunsed, kes on saanud kaks vaktsiinidoosi. Või oleme saanud kolm vaktsiinidoosi ja oleme immuunsed. Paraku ikkagi haigestutakse.
Selles mõttes tuleb pikaks maratoniks valmistuda – kui me oleme haigestunud, mõni juba kaks või kolm korda, siis on väga võimalik, et haigestutakse ka neljandat, viiendat korda.
Tõenäoliselt saavad veebruar-märts olema raskemad kuud, seejärel läheb kergemaks. Sügisel võib nakatumine jälle uuesti tõusta.
Aga siis võib jälle olla mingisugune hoopis uus tüvi?
Väga võimalik, aga seda ei oska ette öelda, kas tuleb leebem tüvi või tuleb kurjem tüvi. On ju juba artikleid ilmunud, mis väidavad, et omikroni põhjal on välja ilmunud ka üks halvem tüvi.