Kuressaare Hariduse kooli noored kogesid Leedus positiivseid emotsioone
/nginx/o/2022/02/27/14395281t1ha91c.jpg)
On aasta 2019. Kuressaare Hariduse kooli eelkäija Saaremaa Ühisgümnaasium alustab koostööd koolidega Leedust, Türgist, Portugalist ja Rumeeniast, et panna alus Erasmus+ projektile “Tolerance” (“Sallivus”), mille põhieesmärkideks on juhtida osalejate tähelepanu ühiskonna valulistele probleemidele nagu sotsiaalne ebavõrdsus, suhtumine vähemusgruppidesse, vaimne vägivald jne ning arendada õpilaste mõistmist, et nimetatud probleemide lahendamisele saavad kaasa aidata kõik ühiskonna liikmed sõltumata vanusest.
Esimene kohtumine toimub 2019. aastal Türgis ning järgmine juba 2020. aasta alguses Saaremaa Ühisgümnaasiumis. Veel sama aasta kevadeks planeeritakse uut kokkusaamist Rumeenias. Kuid järsku muutub kõik: maailma tabab koroonapandeemia: riigid pannakse lukku, õpilased saadetakse distantsõppele ning projekt läheb ‘puhkusele’; Kuressaare linna koolid reorganiseeritakse ning Saaremaa Ühisgümnaasiumist kui projekti algatajast saab ajalugu.
Kui tänu vaktsineerimisele reisimine taas võimalikuks osutub, otsustatakse antud ettevõtmisega jätkata ning projekt lõpule viia. Nii sõidabki Saaremaa delegatsioon, kuhu kuuluvad lisaks artikli autorile ka viis õpilast Kuressaare Hariduse koolist, veebruarikuus Kaunasesse Leedu vabariigis, sest just selles linnas tegutseb üks projekti partnerkoolidest, Kaunas John Paul II Gymnasium (Paavst Johannes Paulus II nimeline gümnaasium).
Projekti põhieesmärgist lähtuvalt olid noored ka sel korral kaasatud mitmetesse tegevustesse, et arendada oskust märgata erinevates eluvaldkondades ette tulevaid probleeme ning jõustada nende võimet antud kitsaskohti analüüsida ning parendada. Sel korral kehastusid õpilased näitlejateks ning osalesid inimestevaheliste suhete analüüsimiseks ning moraalsete valikute üle reflekteerimiseks foorumteatris. Antud meetodi puhul vaheldub dramatiseering arutelu ja refleksiooniga. Esmalt etendasid õpilased situatsiooni, mis käsitles mõnd ühiskonna probleemi. Lühinäidendi lõppedes sekkus etendusse publik ning juhtis tähelepanu sellele, mida tegid ühiskonna liikmeteks kehastunud näitlejad antud olukorras valesti, tuues välja, kuidas ühe või teise situatsioonis osaleja käitumine mõjutab teist osapoolt ja tema tundeid. Viimaks etendati sama olukord uuesti ja nüüd juba nii, kuidas see ideaalis välja peaks nägema.
Mida antud tegevus osalejatele õpetas? Probleemide lahendamist. Kindlasti ka empaatiat ningi oskust näha asju mitmest vaatepunktist
Kultuuride vahelise mitmekesisuse ning vastastikuse mõistmise parendamiseks pidasime ühiselt maha ka osalevate riikide toite ja rahvaste tantse tutvustava laada. Ürituse tarbeks võtsime Eestist loomulikult kaasa musta leiva, vürtskilu, kama ning glasuurkohukesi. Kui kiluleiba sõi nii mõnigi välisriigist pärit noor pikkade hammastega, siis kama ning kohukesed kadusid laualt üsna kiiresti. Tuleb tunnistada, et saime laadalt palju põnevaid maitseelamusi: Rumeenlaste juust ja kodus tehtud vorstikesed ning leedukate pakutud kuusepuukook šakotis maitsesid imeliselt; türklaste idamaised maiustused viisid keele alla ning portugallaste elaval tulel küpsetatud chorizo grillvorst ning paneeritud tursakala jätsid lihtsalt kustumatu mulje.
Kõhud täis söödud, tantsisime ühiselt Türgi, Rumeenia ja Portugali seltskondlikke tantse. Samuti sai kõigile osalejatele selgeks, kuidas tantsida “Kaera-Jaani” Eesti ja kuidas teha seda Leedu moodi. On võimalik, et nii mõnigi õpitud tants leiab oma tee laadal osalenute kodumaale ja hakkab seal elama oma elu.
Projekti sisulise tegevuse kõrval jäi meil aega ka meelelahutuslikeks üritusteks. Jalutuskäigul Vilniuse vanalinnas imetlesime paljude teiste vaatamisväärsuste kõrval gooti stiilis ehitatud Anna kirikut, presidendilossi ning hipilikku kunstnike kvartalit. Samuti tegime väljasõidu Trakaisse, kus õppisime küpsetama kohalikku traditsioonilist pirukat kibinit, jalutasime ümber keskaegse kindluslossi Galve järve saarel, ning külastasime sama linna lähedal asuvat Inglite mäge, kuhu püstitasime ingli ka oma reisiseltskonna poolt. Tipphetkeks kujunes loomulikut Baltimaade suurima veekeskuse külastus Druskininkais ning sellele järgnenud õhtusöök Leedu rahvusrestoranis.
/nginx/o/2022/02/27/14395277t1hf463.jpg)
Kokkuvõttes oli projektinädal väga edukas ning andis lisaks keele- ja eluks vajalikele oskustele palju positiivseid emotsioone ning uusi tutvusi erinevatest riikidest. Järgmine ja siis juba kahjuks viimane kohtumine leiab aset maikuus Portugalis.
Ajavahemikul 30.01 - 05.02.2022 viibisid Leedus Kuressaare Hariduse koolis 9. klassi õpilased Liina Talistu, Helena Nõmm, Karmel Muul, Georg Paomees ja Ragnar Tisler ning õpetaja Liina Truu. Õpilasrännet kaasrahastab Euroopa Liidu hariduse, koolituste, noorte ja spordi toetusprogramm Erasmus+.