Uus valgupõhine koroonavaktsiin Nuvaxovid jõudis Eestisse

Saarte Hääl
Copy
Nuvaxovid koroonavaktsiin.
Nuvaxovid koroonavaktsiin. Foto: TAM99PH / Shutterstock.com

Esimesed 18 000 doosi valgupõhist koroonavaktsiini Nuvaxovid jõudsid Eestisse. Vaktsiin tehakse selle nädala jooksul kättesaadavaks igas Eesti maakonnas.

Ravimifirma Novavax vaktsiin Nuvaxovid on esimene traditsiooniline valgupõhine koroonavaktsiin, millele on antud Euroopa Liidus müügiluba. Nuvaxovid erineb teistest seni kasutuses olnud vaktsiinidest selle poolest, et see sisaldab juba valmis antigeeni - koroonaviiruse ogavalku.

„Me teame, et Eestis on inimesi, kes on traditsioonilist valgupõhist vaktsiini väga oodanud ja loodame, et Nuvaxovidi tulek aitab neil langetada otsust vaktsineerimise kasuks,“ ütles Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler dr Heidi Alasepp.

Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusel hakatakse Nuvaxovidi kasutama COVID-19 vastaseks immuniseerimiseks vähemalt 18-aastastel. Vaktsiini manustatakse kahe doosina, mille vahe on kolm nädalat.

Ekspertkomisjoni hinnangul võib Nuvaxovidi vajadusel kombineerida ka teiste koroonavaktsiinidega esmases kuuris ja kasutada tõhustusdoosina teiste COVID-19 vaktsiinidega tehtud esmase vaktsineerimiskuuri järel.

Eesti Haigekassa teeb vaktsiini kättesaadavaks kõikides suurtes haiglates ja igas maakonnahaiglas. Nuvaxovidi saavad lisaks ka kõik suuremad vaktsineerimispartnerid ning perearstidel on samuti võimalus vaktsiini tellida. Järgmise kolme nädala jooksul saabub Eestisse veel 36 000 doosi vaktsiini.

Vaktsiini kohta saab täpsemat infot vaktsineeri.ee veebilehelt: Novavaxi vaktsiin Nuvaxovid – vaktsineeri.ee.

Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane uuest vaktsiinist 18. veebruaril

Mida arvate uuest valgupõhisest vaktsiinist (Novavaxi nuvaxovid), mis peaks kohe-kohe ka Eestisse jõudma?

Nuvaxovid minu teada ei ole omikronivastane spetsiifiline vaktsiin, see on lihtsalt koroonavaktsiin.

Eerinevus on selles, et selles ei kasutata mRNA-tehnoloogiat, vaid nanotehnoloogiat, kus on karkass, millele on S-valk ehk ogavalk peale pandud. Ehk et mitte organism ei sünteesi ise seda valku, vaid ongi valguline vaktsiin.

Kes ei taha mRNA-vaktsiini, kuna küsimus on nukleotiidides, DNA-s ja geenides, siis antud juhul Novavax viib S-valgu ise organismi, seda ei pea organism ise sünteesima.

Kas see võib olla lahendus nende inimeste jaoks, kes ei ole oma tervise pärast julgenud teha mRNA-põhist vaktsiini?

Jah, nii võib öelda küll, et see oleks neile, kes ei taha DNA-põhist vaktsiini. Aga põhiküsimus on praegu omikronis ja kuivõrd efektiivne ta selle vastu on. Tõenäoliselt ta ikkagi mingisuguse kaitse annab.

Siiski on öeldud, et ta võib-olla efektiivsem ka omikroniga.

Ma arvan, et kes ei ole vaktsineerinud, võib ikkagi tõsiselt selle peale mõelda. Eriti riskigrupid, kellel on potentsiaal põdeda raskemalt.

Reaalne elu näitab, et kui me vaktsineerime, siis leiab viirus ikkagi tee sellest möödaminekuks.

Kõige realistlikum stsenaarium on, et läheb nagu gripiga. Mis tähendab, et iga aasta külmetushooajal on oht haigestuda. See oleks tulevikuprognoos.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles