KÜLAVAHELOOD ⟩ Mida räägiti ja meenutati rahvakirjanik Smuuli 100. sünniaastapäeval

RANNAMÄEL: Kirjanik Juhan Smuuli 100. sünniaastapäeva tähistamiseks kogunesid muhulased kõigepealt Koguva Rannamäele suurmehe monumendi juurde. Kõneleb Muhu muuseumi juhataja Meelis Mereäär. Foto: Aare Laine/Saarte Hääl

Koguva Rannamäel, Toomal ja Vanatoal tähistati Juhan Smuuli 100. sünniaastapäeva.

18. veebruaril oli kirjanik Juhan Smuuli 100. sünniaastapäev. Rahvakirjaniku tähtpäeva tähistati Tallinnas, Kuressaares ja ka Koguvas kirjaniku monumendi juures ja tema sünnikodus Tooma ning naabertalus Vanatoal.

Saate "Külavahelood" saatejuht Aare Laine salvestas Koguva Rannamäel toimunud aktusel Orissaare brassansambli Kuldsed Lehtrid esituses kõlanud muusikapalad ja sõnavõtud.

Muhu muuseumi juhataja Meelis Mereäär tõdes, et lühikeseks jäänud eluteel (Smuul suri 49-aastaselt) suutis Koguva Toomal sündinud ja kasvanud tulevane rahvakirjanik oma mitmetahulise loominguga tutvustada mitte üksnes eestlastele, vaid teistelegi rahvustele oma kodusaart, muhu keelt ja muhulasi.

Muhu lasteaia juhataja Reet Hobustkoppel kinkis muuseumile laste tehtud illustratsioonid. Selleks said lapsed inspiratsiooni Smuuli loomingust. Muuseumi teadur Eda Maripuu räägib Smuuli vihastamistest. Teaduri sõnul oli Tooma Juhan vaikne ja tasakaalukas mees, kuid mõnikord ei suutnud ta ennast tagasi hoida.

1950. aastal Moskvas viibides oli Smuul käratanud N. Liidu tollasele kirjaniku liidu esimehele Nikolai Tihhonovile "Võslon" (te olete elevant) ja ruumist välja kõndinud. Põhjus oli selles, et välimuselt kogukas kõrge ametnik ei lubanud teda koos poetess Debora Vaarandiga Kaug-Põhja loomingulisele komandeeringule.

1967. aastal pahandas Smuul Muhus Moskva filmigrupi liikmete peale, kes tahtsid lammutada osa iidsest kiviaiast, et filmi "Keskpäevane praam" salvestamiseks paremat võttenurka saada. Aed jäi alles ja film Juhan Smuuli stsenaariumi järgi tehtud. Smuul on pahandanud ka oma küla meeste peale. Mille pärast, seda saab saatest teada.

Kuulajad saavad teada ka luulekonkursist. Konkursi võitja Maris Mägi annab intervjuu ja loeb oma loomingut. Smuuli enda häältki saab kuulda. Meelis Mereäär lülitas Tooma talus sisse magnetoola ja lasi Smuuli loomiongul autori esituses kõlada. Salvestus oli tehtud aastakümneid tagasi. Humoorikast palast saavad osakese kuulda ka raadiokuulajad.

Muuseumijuht annab teada ka uutest eksponaatidest ja Eda Maripuu muuseumi külastajatest. Lühiintervjuu on ka Koguva Vanatoa peremehe ja -naisega - Priit ja Aira Meosega ning veel juubelisündmusel osalenutega.

Aare Laine