Päästjad paluvad tungivalt kahlajatel päästevesti kanda

Kalamees. Foto on illustatiivse tähendusega Foto: www.freepik.com

Eelmisel aastal Saare maakonnas juhtunud kahes uppumises olid mõlemal korral süüdi uppunul jalas olnud kahlamispüksid. Lisaks päästeti merest vähemalt üks nende pükstega hädas olnud kalastaja.

Margus Lindmäe Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kuna kalastushooaeg on taas alanud, tuletab Saaremaa päästepiirkonna juhataja Margus Lindmäe meelde, et kahlamispükstega koos tuleb kanda ka päästevesti. See on tema sõnul kindlaim asi, mis saab võimalikust uppumissurmast päästa.

“Need on porise koha peal töötegemise või siis kusagil kraavis põlvist saati vees töötamise püksid,” räägib Lindmäe, viidates, et kahlamispüksid ei ole mõeldud rinnust saati vette minekuks. Siis on õnnetus kerge tulema. Kalastaja ei tunneta enam merepõhja nii hästi ja võrguga asjatades keskendutakse pigem sellele. Kui inimene komistab, voolab vesi pükstesse, kuid varvaste vahele jääb õhk ning jalad tõusevad pinnale. Rindkere ja pea vajuvad vette ning hädasolija ei jaksa pikalt pead veest väljas hoida. Üksikutel juhtudel suudab tugevate kõhulihastega inimene kuidagi veest välja ukerdada.

“Kas paterdad välja või upud ära,” nendib Lindmäe, et kaks võimalust tegelikult ongi. Esimese võimaluse tagab kindlasti päästevest. See aitab kere veepeal hoida ning inimene saab kalda poole liikuda.

Lindmäe sõnul ei ole väga otstarbekas vöörihma kasutada või siis loota õnnetuse korral püksid puruks lõikuda. Kui ollakse nii sügavas vees, et pikali olles käsi põhja ei ulatu, on enese päästmine väga keeruline. Seda enam, kui satutakse paanikasse ja ujumisoskused on kesised, nagu see just vanematel saarlastel kipub olema.

Margus Lindmäe ütleb, et kahlamist ju ära keelata ei saa. Seetõttu tuleb olla topelt ettevaatlik ja endale ohte teadvustada. Ei maksa minna käesügavusest veest sügavamale ning jalga tuleks tõmmata just parajad püksid. Mida suuremad kahlamispüksid on, seda keerulisem olukord võib tekkida.

Paraku ei ole kalamehed altid päästevesti kasutama. Peaasjalikult tõmbavad vesti selga need, kes on kunagi ohtlikus olukorras olnud.

Ühe soovitusena lisab Lindmäe, et kahlama ei maksa kunagi minna üksi, vaid keegi võiks vähemalt kaldalt silma peal hoida, et vajadusel reageerida.