N, 8.12.2022

AJA LUGU ⟩ Angerjapüük läbi aegade ehk Rikkalik algus ja lahja ots

Hillar Lipp
Angerjapüük läbi aegade ehk Rikkalik algus ja lahja ots
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
BOTENGARNI NÕUDMINE: 1982. aastal tehtud pildil on Hillar Lipp, Ülo Tammeväli, Raivo Kivi ja Heino  Nuum.
BOTENGARNI NÕUDMINE: 1982. aastal tehtud pildil on Hillar Lipp, Ülo Tammeväli, Raivo Kivi ja Heino Nuum. Foto: Erakogu

Angerjapüük Eesti rannikumeres ja sisevetel levis ulatuslikumalt 20. sajandi algul, mil võeti kasutusele spetsiaalsed sügavveemõrrad ehk bottengarnid.

Peamised püügikohad olid Saaremaa ida- ja kagurannik, Väinameri, Kihnu ja Ruhnu ümbrus ning põhjarannik. Püüti ka rivimõrdade ja põhja- ehk jadaõngedega. Minevikus raiuti (sositi) talvituvat angerjat ka jää alt.

Angerjas leidis delikatesskalana turustamist suurlinnades ja välismaal. Soodsamad ja tulutoovamad püügikohad asusid Sõrves – Mõntus ja sealsel merealal. Siinsete kalurite püütud angerjad osteti eluskalana kokku ja viidi välismaale sumplaevadega.

Märksõnad
Tagasi üles