FOTOD ⟩ Balti kaitseministrid sõlmisid Kaalis koostöökokkuleppe

Balti kaitseministrid Kaalis 27. mail 2022. Vasakult Läti kaitseminister Artis Pabriks, Eesti kaitseminister Kalle Laanet ja Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskas. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Reede pärastlõunal allkirjastasid Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid Kaali trahteri hoovil ühiskommünikee, mis näeb ette kaitsealase koostöökokkuleppe sõlmimist veel selle aasta jooksul. Baltimaade varasemas ajaloos pole säärast kokkulepet olnud.

Eesti kaitseministri Kalle Laaneti sõnul saadab äsja allkirjastatud ühisavaldus maailmale kindla sõnumi, et kolm Baltimaad on otsustanud järsult tihendada sõjalist koostööd. „Leppisime kokku, et veel käesoleva aasta jooksul allkirjastame kaitsealase koostöökokkuleppe,” lisas minister.

Uudne peagi ilmavalgust nägeva kokkuleppe juures on, et kui ühte lepinguosalist riiki rünnatakse, siis saavad teised teda kiiresti abistada. „Kui näiteks Lätit rünnatakse, siis annab uus kokkulepe Eestile ja Leedule kiire võimaluse talle appi minna,” märkis Laanet.

Kuid oleme ju Põhja-Atlandi Liidus ja NATO lepingu 5. artikkel juba näeb ette, et rünnak ühe liikmesmaa vastu on rünnak kõigi vastu. Milleks ikkagi on vaja veel täiendavat kokkulepet?

„NATO kaudu reageerimine toimub vaid siis, kui seda on ühiselt otsustanud kõik 30 liikmesriiki, mis tähendab, et 5. artikli rakendamine võtab aega,” selgitas Laanet. „Antud kokkulepe võimaldab aga just kiiret reageerimist ja abi andmist.”

Eesti kaitseminister avaldas lootust, et eelseisva suve jooksul suudavad Balti riikide valitsused uue kokkuleppe tehnilistes küsimustes üksmeelele jõuda ja et lepingu nii allkirkastamine kui ka ratifisteerimine leiab aset veel selle aasta jooksul. „Loodan, et Riigikogus mingit tõrget ratifitseerimisel ei tule,” ütles Laanet.

Läti kaitseminister Artis Pabriks tõi Kaali kohtumise ja uue kaitsealase kokkuleppe juures esile kaks olulist aspekti. „Kuna Venemaa alustas hiljuti enneolematut agressiooni Ukraina vastu, vajame muutunud oludes palju kiiremat tegutsemist,” ütles ta ja lisas, et Baltimaad peavad varasema ajaga võrreldes palju paremini olema ette valmistatud ootamatu kriisi tekkeks Läänemere piirkonnas.

Baltimaade kaitseministrite kohtumise ja nn Kaali kommünikee teine oluline moment on aga seotud juuni lõpupäevil Madridis toimuva NATO tippkohtumisega. „Me peame sellele kohtumisele minema ühiste seisukohtadega,” rõhutas Pabriks. „Meie kõigi jaoks saab see olema märkimisväärne kohtumine, sest praeguses olukorras me vajame täiendavat toetust, selle saamiseks on aga oluline, et meie vajadusi paremini mõistetaks.”

Kui ajas veidi tagasi minna, siis viimane Baltimaade kokkulepe, kus muuhulgas puudutati veidi ka kaitsealast koostööd, pärineb 1934. aasta septembrist. Toona allkirjastasid Eesti, Läti ja Leedu valitsused Genfis lepingu, mida ajaloos tuntakse Balti liidu ehk Balti Antanti nime all. See kokkulepe aga ei päästnud Baltimaid kõige halvemast 1939. ja 1940. aastal.

Läti kaitseminister Artis Pabriks ütles kommentaariks, et praegu me elame siiski hoopis teistsuguses ajastus. „Kui me neil kaugetel aegadel oleksime omanud sellist kaitsealast koostööd nagu praegu, siis oleks 1939. aasta meie jaoks olnud kindlasti täielikult teistsugune,” märkis ta.

Ministri sõnul oleks ehk siis Baltikumis toimunud midagi sarnast, mida näiteks Soome koges Talvesõja ajal. „Ma arvan, et Balti riikide suurim viga 1939. aastal oli, et lepiti [idanaabriga] ükshaaval ja eraldi kokku, et seejärel kaotada ka iseseisvus,” tõdes Pabriks.

Ta lisas, et kui Baltimaad oleksid neil aastail teinud sellist koostööd nagu praegu, oleksid nad kindlasti suutnud sovettide vastu ka ühiselt välja astuda.

Mis puudutab aga Baltimaade peagi sõmitava kaistekoostööleppe ratifitseerimist Läti parlamendis, siis siin oli Artis Pabriks optimistlikult meelestatud. „Loomulikult on vaja siin teha täiendavat selgitustööd ja tuleb lahendada mõned bürokraatilised ning tehnilised küsimused, kuid üldjoontes arvan, et parlament toetab meie kaitselast koostööd,” ütles ta.

Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskase sõnul koordineerisid kaitseministrid Kaalis oma tegevust, et kolme riigi kaitsealane koostöökokkulepe sünniks ja jõustuks juba sel aastal. Teise momendina toonitas ka tema vajadust, et eelseisvale NATO tippkohtumisele läheksid Balti riigid ühiste ja kooskõlastatud seisukohtadega.

Kaitseministrid Laanet, Pabriks ja Anušauskas külastasid ka Kaitseliidu Saaremaa malevat Kuressaares, laevaehitusettevõtet Baltic Workboats ning allkirjastasid ühisavalduse Kaali järve ääres.