/nginx/o/2021/01/20/13586386t1h6df0.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/06/15/14628762t1h930a.jpg)
Kuigi suhtlusvahendid on lähendanud külast pärit sugulasi ja tuttavaid pea aastaringselt, siis väärtustame ka otsest suhtlemist ja tutvuste uuendamist külast pärit inimestega.
On igati põhjust 23. juunil kokku saada, sest 30 aastat tagasi, rahareformi päevil, toimus esimene kokkutulek ja muidugi möödub 500 aastat Lümanda mõisa tuumikküla esmamainimisest.
Arvatakse, et inimesed on siinmail elanud üle kahe tuhande aasta, seda tõendavad leiud Kabeli väljalt. Leedri “liivaküngas” on ilmselt jälg endisest mereranna kuhjatisest ja et ümberringi olid soodsamad põllumaad, siis ongi sajanditega tekkinud tiheasustusega taluhoonete grupp.
Et eralduda naabrist ja hoida pereõuesid koduloomade eest, on aegade jooksul kerkinud ja lapitud lõputult kiviaedu.
Esimese vabariigi ajal oli Leedri oma pindalalt piirkonnas kolmandal kohal, suuremad olid vaid Atla ja Karala. Täistaludel oli 60–70 ha maad, külas oli üle 40 pere ja 177 inimest. Leedri mehed käisid ka merel ja paadi hoidmise koht oli Kuusnõmme lahe ääres.
Laevaomanikud olid meie külast seitse taluperemeest, neile kuulus viis suuremat ja väiksemat alust. Külast jagus ka mandrile kraavikaevajaid. Nii toimetati, toideti suuri peresid ning elati hoolsalt ja hoogsat elu.
Töö kõrvalt tegeldi palju kultuurieluga, osaleti Lümandas pasuna- ja laulukoorides, näitemängus jm tegevustes. Osaleti skaudiliikumises, oldi Kaitseliidus ja naiskodukaitses. 1926. aastal oli väga omapärane ettevõtmine, kui Reinu talus toimus Lümanda maanaisteringi karjakasvatuskursus. Kursuse ajaks oli külast toodud lauta lisaks kaheksa lehma kümneks päevaks. Kui päeval olid piirkonna perenaised igapäevaaskelduste juures, siis õhtuti koguneti Reinule ja kuulati loenguid ning laudas jagati naistele praktilisi näpunäiteid.
Maanoored korraldasid lüpsi-, künni-, kraavikaevamise võistlusi, aga mõõtu võeti ka hobuserautamises ja kartulikoorimises ning tehti näitusi.
Selle idüllilise maaelu lõhkusid edasised karmid aastad ja neile järgnenud poliitilised uperpallid. Leedri, Vahva ja Liiva külast moodustati kolhoos Õitsev Leedri, mis mõne aasta pärast liideti Koidula kolhoosiga ja 1965. a Lümanda sovhoosiga.
Kuni su küla veel elab...
1960-ndatel viidi Tallinna vabaõhumuuseumi Leedrist Roosta rehielu, Peedu tuulik ja Lause ait. Roosta rehielamu on tüüpiline pärisorja elumaja 18. saj teisest poolest ja on üks vanemaid eksponaate muuseumis. Kolmeosaline ait on dateeritud 1766. Peedu tuulik on ehitatud 1876. Tuuleveski töötas 1958. aastani
Tasapisi elujärg paranes ja 1980-ndate teises pooles algas n-ö uus hingamine. Oli valminud uusi talumaju, majapidamisi remonditi-uuendati. Paljud lõid kaasa Lümanda kultuurielus, lapsed käisid kooliteed ja nautisid “Bullerby” lapsepõlve Leedri külas.
/nginx/o/2022/06/15/14628765t1hb2b9.jpg)
1990-ndate alguseks elas külas 70 inimese ringis, 20 last, 18 pensionäri, tööjõulisi mõni üle 30. Kokku 22 majapidamist.
1989 remonditi Anetsi tuulik ja selle ümbrus sai kokkutulekute paigaks.
Kaugest minevikust just ülearu palju teada pole, ei Lümanda mõisast ega Leedrist, mõisa tuumikkülast.
On teada, et 1896. aastal annetasid just Leedri mehed ministeeriumikooli ehitamiseks oma maad. Külas on olnud erinevatel aegadel vähemalt kaks koolihoonet.
1867. aastal lõpetas siin kooli Ado Knaps Kaasiku talust. Ta oli aastaid Kihelkonna kirikus õpetaja ning just tema õpetas orelimängu algtõdesid Peeter Südale, eesti orelikunsti rajajale ja suurkujule.
Meie külast said Koovi küla kolm Mälku endile naised. Gustav Triipan, August Mälgu naiseisa ja pikaaegne vallavanem oli tegus ja kuulus, talupidaja, ärimees ja ühiskonnaelu tegelane. Härmalt on pärit Heino Kuivjõgi, Eesti purjespordi sõnavara koostaja, mereleksikoni üks autoreid ja purjepaatide ehitaja.
Peab veel märkima, et enne Lääne-Saare valla teket 2014. aastal oli Lümanda viimane vallavanem Jaanika Tiitson Roosta talust.
Külavanemaid vanemast ajast pole teada. 1980-ndatel, kui tärkasid lootused saada tagasi oma iseseisev riik ja aktiviseerus ka külaliikumine, oli meie külas eestvedajaks Adi Kuivjõgi, tema järel Maret Künnap ja Indrek Tiitson.
2005. a sügisel moodustasime külaseltsi, kiviaiad said muinsuskaitse alla ja algas projektide ajastu. Üheskoos arutame aastaplaane, korraldame üritusi ja sätime asju, et oleks endal hea ja külalistel tore osa saada.
Arvatakse, et inimesed on siinmail elanud üle kahe tuhande aasta, seda tõendavad leiud Kabeli väljalt.
On palju endale tööandjaid, väikeettevõtjaid, tunnustegijaks on Orbu kadakaemandad, on paljude elualade inimesi. Nüüd oleme n-ö küpses eas, teeme ja toimetame. Endiselt eksitavad külatänakud oma keerulise süsteemiga turiste, aasta tagasi “eksles” külas vabariigi orienteerumisparemik, sügiseti mürisevad läbi küla rallimasinad. Ikka mängitakse küla küüni juures teatrietendusi, tehakse üritusi lastele ja palju muud.
/nginx/o/2022/06/15/14628766t1hfd74.jpg)
Mõni päev tagasi tunnustas Eesti matemaatikaselts Kuressaare kolledži õppejõudu: Paavo Kuuseok pälvis saavutuste eest matemaatika õpetamisel ja tutvustamisel professor Gerhard Rägo nimelise mälestusmedali.
Märtsis tunnustasid vabariigi ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi liikmed elutöö preemiaga Urve Vakkerit. Ees ootab tasuta reis Šotimaale.
“Näidake nii, nagu olete!”
30 aasta taguse kokkutuleku aegade lastest on tänaseks saanud küla elujärje edasiviijad ja tegus tuumik, talgute, ürituste ning kogu külaelu ja seltsitegevuse eestvedajad.
Muidugi olid tippaastad 2010–2015, mil valmis küün, taastati Anetsi tuulik, oli palju üritusi. “Naksitrallid” ei unune, nagu ka tsirkus ja teadusteater, “Kahvliahvid” ja paljud muud üritused laste heaks ja lõbuks.
Kui Kodukant tegi ettepaneku kandideerida aasta küla tiitlile, olime pigem kõhkleval seisukohal. Kuid siis mõtlesime, et miks ka mitte, ja käisime eelmisel pärjatul Lustiverel külas nõuandeid saamas. “Tehke ja näidake nii, nagu olete, teil on, mida näidata!” kõlas nende nõu.
Seda tegusust märgati Saaremaal ja Leedri tegi ajalugu vabariigi külaelu liikumises. 2015. a võitsime mõlemas arvestuses, nii rahva lemmiku kui ka žürii poolt antud tiitli. Leedri õitses jälle.
Nii ongi, et 23. juunil kutsume kõiki endisi külaelanikke, sugulasi endale külla, jaanikule ja meie 7. kokkutulekule.
Koguneme taas Anetsi tuuliku juurde, nagu 30 aastat tagasi. Kell 19 võtame pasunapoiste muusika saatel laulu üles ja laulame oma küla laule, erinevates variatsioonides.
Kohe järgneb ka pildistamine, looduslikul päikesepaisteplatsil kesk kadakaid ja tuulik taustal. Siis liigume rongkäigus piimaputka juurde, seal ootavad tervitussuupisted.
Piduõhtu jätkub küüni juures, kus süütame jaanilõkke ja mängime lõbusaid seltskonnamänge. Kindlasti teeme viktoriini, küünis näitame filme Leedrist aastal 1968 ja 2016, töötab kohvik.
Õhtu ehedaimaks emotsiooniks kujuneb aga loodetavasti meie kõigi külaelanike soovilugudest kokku pandav videodisko. Muusika taustaks jooksevad meie kõigi pildid ning head soovid külale!
Nii saame olla mõtetes koos ka nendega, kes on füüsiliselt päris kaugel, üle maailma laiali. Tegu on omamoodi külarahva hetkeseisu fikseerimisega ajaloo tarbeks, mille laadime hiljem kõigile vaatamiseks ka YouTube’i üles.
Leedri kokkutulekule eelregistreerimist ei toimu ja osavõtumaksu me ei kogu – täname toetajaid Saaremaa valda ja Saarte koostöökogu! Soovi korral on alati võimalik meie tegemisi toetada annetusega Leedri Küla Seltsile (info kodulehel www.leedri.ee).
500-aastane küla ootab kõiki, kel seoseid meie külaga, osa saama juubeli tähistamisest. Soovime kõigile meeldejäävat suve, kohtumiseni Leedris 23. juunil.