:format(webp)/nginx/o/2022/10/12/14894844t1h1d10.jpg)
Inimese jaoks ei ole see väga pikk iga – jõudnud soliidsesse ikka, saad elutööst pisut puhata. Ühe asutuse jaoks on 70 aastat aga märkimisväärne ning siin ei lase soliidne iga mitte puhata, vaid sunnib tänaseid tegijaid väärikas eas juubilari eduloo jätkamiseks pingutama.
Usun, et kõik põlvkonnad, kel on olnud võimalus Saaremaa spordikooli tegemistele vähemal või suuremal määral kaasa aidata, on andnud endast parima. Tänu kõigi pingutustele ollakse tänasel päeval olukorras, kus spordikoolil pole midagi häbeneda ning oma asutuse üle on võimalik uhkust tunda.
/nginx/o/2022/10/12/14894846t1h0b9d.jpg)
20. septembril 1952 ilmus tollases maakonnalehes Kommunismi Ehitaja järgmine lõik:
Käesoleva aasta 15. oktoobril avatakse Kingissepa spordikool. Vilunud treenerite Transtoki, Veesalu, Varvarini, Kingu, Erohhina jt. juhtimisel alustab koolis tööd 11 osakonda – võimlemise, kergejõustiku, ujumise, võrkpalli, korvpalli, jalgpalli, tennise, uisutamise, vehklemise, poksi ja akrobaatika osakond.
Kõikides osakondades on eesti- ja venekeelsed grupid. Noorte spordikooli võetakse vastu mõlemast soost õpilasi 12–18a. vanuses. Üldhariduskoolide õpilased peavad spordikooli tööst osavõtmise puhul omama õppeaineis ainult häid hindeid.
Halva edasijõudmise puhul üldhariduskoolis võib kooli direktor õpilased ajutiselt spordikooli tööst kõrvaldada.
Õppetöö 2 korda nädalas à 2 tundi. Üldhariduskooli õpilased võivad osa võtta korraga kahe osakonna tööst. Spordikooli õpilased on pideva meditsiinilise kontrolli all. Õppeaeg 3 aastat, õpetamine toimub tasuta.
Selle teatega lükatigi organiseeritud sportlik tegevus noortele ligi 70 aastat tagasi maakonnas käima.
Kuigi tänaseks päevaks on spordikool oma funktsioonide, ülesannete, erinevate omanike jpm osas elanud üle väga erinevaid aegu, on noorte vaba aja sisustamine sportliku tegevusega kandunud spordikooli põhiülesandena olevikku välja.
Vaadates tagasi spordikooli ajaloole, on seal loomulikult palju huvitavaid fakte, kilde igapäevaelust, tegevust iseloomustavaid statistilisi numbreid jm.
Olgu siinkohal näitena toodud kasvõi oma bussi saamine 1970. aastal, kilehalli püstitamine 1978. aastal, spordikooli kolimine Rohu tänavale 25 aastat tagasi või spordikooli ühendamine SA-ga Kuressaare Spordibaasid.
Kõige olulisem on, et vaadates tagasi ajalukku, on seal väga palju toredaid ja tegusaid inimesi. Neid, kes on südamega tehtud tööga aidanud Saaremaa spordikoolil jõuda tänasesse päeva.
Endel Prooses, Hugo Mets, Ilmar Kivi, Jaan Rooda, Marianne Baran, Haljand Rüütel, Sinaida Sillart, Marvi Lember, Milvi Viss, Õie Munk, Norma Helde, Edgar Haavik, Anne Poopuu – see on vaid lühike loetelu paljudest inimestest, kelle nimi tuleb tuttav ette pea igale spordihuvilisele.
Tulles spordikooli viimaste aastate tegemiste juurde, võib nentida, et muutunud on palju. Järgnevalt lühike ülevaade, milline on Saaremaa spordikool aastal 2022.
2015. aasta algusest lõpetati SA Kuressaare Spordibaasid tegevus ning kõik sellega seotud ülesanded ja kohustused tulid üle Saaremaa spordikoolile. Kui enne seda oli spordikool aastaid tegutsenud rentnikuna spordikeskuse ruumides ja spordiobjektidel, siis nüüd hakati ise ruume ja objekte haldama. Töötajate arv kasvas seniselt 12-lt ligi 40-le ning huvihariduse tavapärasele korraldamisele lisandusid spordiobjektide hooldus ja korrashoid ning ürituste korraldamine.
Tänasel päeval on spordikooli hallata Kuressaare spordikeskus, Kuressaare staadion, jalgpalli kunstmurustaadion, Kuressaare tervisepark, Musumänniku kettagolfi park, Kudjape terviserajad, Pargi tenniseväljak ning muud linnale kuuluvad väiksemad spordi- ja vabaajaobjektid. Eeloleval talv saab ka ses osas põnev olema, et esmakordselt ajaloos hakatakse Kuressaare tervisepargis kunstlund tegema. Kõik kommunikatsioonid on selleks loodud ning rajatraktor ja kaks lumekahurit ootel.
/nginx/o/2022/10/12/14894845t1he0cb.jpg)
Spordikooli tegevuse nn pehmema poole moodustavad huviharidusalane õppetöö ja ürituste korraldamine.
Treeningud noortele toimuvad praegu seitsmel alal: võrk- ja korvpall, kergejõustik, purjetamine, judo, jalgrattasport ja laskmine. Lisaks tegutseb üldkehalise treeningu õppegrupp.
Õpilaste arv on viimaste aastatega tõusnud ca 400-ni ja sel õppeaastal tegutseb 30 õpperühma. Sellega on käes üsna optimaalne piir, sest rohkem treeninggruppe spordikeskusesse harjutama väga ei mahugi.
Umbes kolmandik õpilastest on maapiirkondadest ja võrreldes poistega on samas suurusjärgus ka tüdrukute osakaalu näitaja.
Spordikooli korraldatavatest üritustest väärivad kindlasti eraldi väljatoomist Eesti Linnajooksude sarja kuuluv Kuressaare linnajooks (sel aastal 1295 osalejat), tervisespordisari Liikudes Tervemaks (ca 35 üritust aastas), perespordisari Pühapäev Spordiga, laste suvelaagrid, sportlikud koolivaheajad jm üritused koostöös erinevate spordiorganisatsioonide ja alaliitudega.
Viimasena nimetatu näitena võib tuua vabariikliku TV 10 Olümpiastarti finaali ja Olümpiapäeva toimumise eelmisel aastal Kuressaares.
Saaremaa spordikooli 70. aastapäeva tähistame erinevate ettevõtmistega oktoobrist kuni detsembrini välja. Algust tehti treenerite vahetuse nädalaga, kus treenerid juhendasid teiste spordialade õppegruppe. Kuni selle nädala laupäevani kehtivad spordikeskuse teenustele juubeliväärilised allahindlused.
12. novembril toimub spordikeskuses kõikidele huvilistele sportlik laupäev, kus on kavas mõõduvõtmised erinevatel spordialadel. Üritusele on planeeritud ka kaks sõpruskohtumist: treenerid vs. õpilased saalihokis ja spordikool vs. vallavalitsus pimevõrkpallis.
Spordikooli endised ja praegused töötajad saavad 9. detsembril kokku kultuurikeskuses.
Loodetavasti on Saaremaa spordikoolil ees veel palju tegusaid ja põnevaid aastaid. Siinkohal soojad tänusõnad spordikooli praegustele ja endistele töötajatele ning õpilastele, koostööpartneritele, toetajatele ja Saaremaa vallavalitsusele.
Kindlasti suudetakse üheskoos pakkuda noortele parimaid võimalusi vaba aja sisustamiseks ning kõigile spordihuvilistele häid tingimusi saavutus- või tervisespordiga tegelemiseks ka tulevikus.