KOIT PRUUNLEP ⟩ Pöline saarlane ja pöline piirivalvur

Koit Pruunlep Foto: Erakogu

1. novembril tähistas Eesti piirivalve oma sajandat aastapäeva, mille puhul räägib 20 aastat piirivalvuri ametit pidanud Koit Pruunlep, milline näeb välja ühe piirivalvuri tööpäev Saaremaal.

Koit, mis tõi sind enam kui 20 aastat tagasi piirivalvesse?

Piirivalve tegemistega puutusin esmakordselt kokku tõepoolest enam kui 20 aastat tagasi ehk 2001. aastal, kui olin ajateenija Narva-Jõesuu piirivalve õppekeskuses. Kaks viimast ajateenistuse kuud möödusid mul Misso piirivalvekordonis, kus sain vahetult juba tunda ja näha piirivalvuri elu. Sain piiri valvata nii lõuna suunal Eesti-Läti piiril kui ka ida suunal Eesti-Venemaa ajutisel kontrolljoonel.

Vahepeal töötasin noore mehena pagarina. Mul on ka omandatud pagar-kondiitri tehnoloogi paberid. Aga siis, aasta möödudes juhtusin ajalehest Meie Maa nägema kuulutust, et Saaremaa piirivalvepiirkonda otsitakse piirivalvurit. Kuna amet oli juba tuttav ja töö meeldis, siis kandideerisin ja osutusingi valituks. See oli 9. detsember 2002, kui minust sai piirivalvur Undva kordonis, Saaremaa looderannikul.

Oled piirivalvur Saaremaal. Kas oled põline saarlane ja merepäästja?

Olen ema poolt pöline saarlane, aga isa on sisse rännanud naaber Hiiumaa saarelt. Olen ka pöline piirivalvur. Merepäästega olen seotud olnud kogu teenistuse aja ning meeldiv on näha, kuhu merepääste 20 aastaga jõudnud on. Varustus, väljaõpe, laevad ning kaatrid - seda ei anna võrreldagi algusaegadega.

Kuidas näeb välja ühe Saaremaal paikneva piirivalvuri töö?

Piirivalvuri tööpäev Saaremaal erineb oluliselt piirivalvuri tööst idapiiril. Piirikontrolli sadamates ja lennujaamas tuleb ette harva. Enamus tööpäevast möödub patrullis, kus teenindame väljakutseid, teeme liiklusjärelevalvet ning teeme navigatsiooniperioodil merepatrulle Saaremaa ja Muhu väinades või lahtedes.

Kuidas oled hoidnud end värskena nii, et töö nii pika aja peale üksluiseks ei muutuks?

Kuna piirivalvuri töö Saaremaal on olnud pidevas muutumises, siis rutiinseks ei ole see muutunud. Kuulun ka EBGT ridadesse ja olen läbi Frontexi panustanud Euroopa välispiiri valvesse kaks korda Kreekas ja kuus korda Bulgaarias. Lisaks olen läbinud arvukalt koolitusi ja omandanud erinevaid oskusi seinast seina – see kõik aitab, et ei teki hetkekski igavuse kübet.

Mis meenub sulle ajast, mil piirivalves alles alustasid?

Algusaastad Undva kordonis olid tänapäevaga võrreldes nagu öö ja päev. Puudus internet ning dokumente tuli saata ja vastu võtta faksiga. Jälgisime ja edastasime ilmaandmeid iga kolme tunni tagant raadioside teel staapi. Söök tuli ise osta ja valmistada. Talvel tuli tuba ahjuga soojaks kütta, joogivett tõime piimamannerguga lähedalasuvast Veere küla kaevust. Piiriületused sisestati andmebaasi alles vahetuse lõpus, kui paberid Kuressaarde staapi viidi.

Tekitas miski töös trotsi või vastupidi väga meeldis?

Noorele mehele ei tekita miski trotsi. Kui miski, siis ehk vaid see, et pidi nädal aega järjest kodust eemal kordonis kohapeal elama. Töö oli aga uus ja huvitav ning kuna ka öötöö ei olnud mulle võõras, ei tekitanud seegi probleemi.

Kuidas on selle ajaga merepiiri valvamise põhimõtted muutunud?

No kui ma 20 aastat tagasi istusin Undva kordonis radari taga, siis võtsin malli, joonlaua ja sirkliga paberkaardilt laevade koordinaate, et neid raadioside teel tuvastada. Nüüd on enamus laevu varustatud AISiga (laevade tuvastamise automaatne süsteem) ja kogu vajaminev info on vaid mõne hiirekliki kaugusel.

Kui ajas tagasi vaatad, siis milline on olnud sinu kõige raskem väljakutse?

Kõige raskem väljakutse, mida lahendanud olen, oli kolme hukkunuga liiklusõnnetus Saaremaal 2020. aasta jaanuaris, kus purjus juhi süül jätsid elu kaks naist ja väikene laps. Jõudsin esimesena sündmuskohale. Lahkusin viimasena. Vaatepilt, mis seal mulle avanes, on tänaseni eredalt meeles ning meenub alati, kui sellest kohast mööda sõidan.

Piirivalve 100 - on see sinu jaoks oluline verstapost? Kuidas suurt juubelit tähistad?

Kindlasti on oluline verstapost, sest sellest sajast aastast olen mina viiendiku ehk 20 aastat saanud kaasa teha - olen olnud osa Eesti piirivalvest. Ma otseselt piirivalve aastapäeva kuidagi eraldi ei tähista, küll aga tähistame piirivalve sünnipäeva Kuressaare jaoskonna aastapäevaüritusel, millest ka ise osa võtan.

On sul mõte, mida piirivalvuritega suure tähtpäeva puhul jagada sooviksid?

Selle praeguseks juba selja taha jäänud 20 aastaga olen jõudnud arusaamisele, et igast olukorrast on väljapääs. Ei tohi alla anda ega käega lüüa. Hoiame kokku ning koos töötades ja koostööd tehes on ka Eesti piir kaitstud. Elagu Eesti piirivalve ja piirivalvurid!