/nginx/o/2022/09/29/14864512t1h56d3.jpg)
/nginx/o/2022/12/16/15029202t1h77d3.jpg)
"Märkamine ja hoolimine on oluline ja millal veel sellega alustada kui mitte 1. klassis," räägib Kuressaare Hariduse kooli 1. klassi õpetaja Margit Mägi, kes haaras kinni Punase Risti Saaremaa seltsi üleskutsest saata Ukrainasse Bahmuti lastele jõulurõõmu.
Õpetaja sõnul on lapsi, kes on hoolimise ja märkamise oskuse juba kodust kaasa saanud, ent mitte igas kodus pole sellele tähelepanu juhtimine primaarne, kuid tema jaoks on klassikollektiivi kujundamisel oluline hoolimine ja märkamine.
"Postitust nähes rääkisin sellest esmalt lastele, kes olid kohe särasilmil valmis aitama nagu lapsed ikka, aga sellise abi andmiseks, nagu Punasel Ristil vaja on, oli ka vanemad vaja kaasata," rääkis Mägi. Ta lisas, et oli positiivselt üllatunud ja rõõmus, kui kõik vanemad tulid mõttega kenasti kaasa ja mõni tõi kohe mitu pakki. Mingeid kriteeriume paki tegemiseks ette ei antud ja pakis ei pidanud olema ka tingimata uus asi.
"Mõnel oli ehk lauamänge kodus, mis on korralikud, aga millest lapsed on välja kasvanud ja need on seisma jäänud, oli ka kaisuloomi, Barbiesid, maiustusi," tõi õpetaja Mägi näiteid, mida lapsed kingipakkidesse panid.
"Kingitused olid minu palvel kodus juba kenasti ära pakitud ja osa peresid pani paki peale isegi kirja, kui vanale lapsele pakk on ja kas see sobib poisile või tüdrukule," rääkis Margit Mägi.
Kõik pakid jõuavad õige lapseni
"Lapsed olid nii mures, et mis siis saab, kui poiss saab äkki Barbie-nuku, mina rahustasin neid, et küllap need jõuavad päkapikkude ja jõuluvana kaudu ikka õige lapseni."
Pakkide peale tegi õpetaja koos lastega ka ukrainakeelse jõulusooviga sildikesed, mida iga laps sai oma nime kirjutades täiendada, et kingitus ja soov oleks personaalne. Ukraina keelega aitas neid samas Hariduse kooli 1. klassis käiva ukraina tüdruku Polina ema.
"Üks pere pidas meeles ka meie klassi ukraina tüdrukut Polinat ennast, tehes talle suure kingi," rääkis Mägi, kuidas nii lapsed, kool kui lapsevanemad teevad kõik, et Polina tunneks end koolikeskkonnas hoitud.
Kohalikud lapsed suhtlevad väikese ukraina neiuga nagu tavalise eesti lapsega. "Polina tuleb vahepeal ütleb mulle: "Õpetaja, ma ei saa mitte midagi aru!", aga suhtleb ja mängib ikka rõõmsalt edasi – lapsed on nii siirad, vastuvõtlikud ja emotsionaalsed," lisas Mägi.
"Polina teeb meile ikka ukraina tähti tahvli peale ja räägib oma perest, käib meie lastega koos rahvatantsu tantsimas ja esines jõululaadal koos klassikaaslastega koguni eestikeelse looga," kiitis õpetaja traagilistel põhjustel Eestisse sattunud tüdrukutirtsu.
Õpetaja Mägi sõnul on neil lastega olnud jutuks ka olukord Ukrainas, mille peale lapsed jäid tõsiseks.
"Rääkisime sellest, et kõigil ukraina lastel on need jõulud teistsugused: kellel pole võib-olla enam oma kodugi alles või pereliikmeid, on vaid kurvad mälestused, ning et neile natukenegi rõõmu pakkuda, saame teha väikseid kingitusi," kirjeldas ta laste emotsioone Ukrainast mõeldes.
Margit Mägi lisas, et kuigi nad ei öelnudki midagi, tekkis samas kohe teotahe ja motivatsioon aidata ja Ukraina lastele rõõmu valmistada. "Ja nii see läks – kui on tublid lapsed ja toredad, kaasatulevad vanemad, saame koos headust külvata," rääkis ta.
Üks laps oli teinud peale kingituste aktsioonis osalemise veel kõigile oma klassi lastele ise jõulukaardid, mis näitab, et märkamine ja hoolimine on oluline igal pool.
Peale Hariduse kooli 1. klassi on veel lapsi, kes tahavad aidata ja oma hoolivust näidata. Üheksa-aastane Aste poiss Oliver Janu pani oma taskurahast kokku kommipakid, et need Punase Risti kaudu Ukrainasse saata, sealsetele lastele rõõmuks.
See ei olnud Oliveril esimene kord head teha. Eelmisel aastal toetas ta oma taskurahast toidupanka.
"Natuke oli suunamist, kui seda saab nii nimetada," ütles Oliveri ema Sille Janu, kes oli parasjagu ise ühele mandri perele abisaadetist pakkimas, kui Oliver teatas, et tema tahaks ka kedagi aidata.
Peres oli samal ajal ka jutuks, et Punane Rist palub abi erinevate vajalike asjade saatmiseks Bahmuti, nagu tee, soojad riided ja muu soojaandev.
"Teadsin, et olen poistele pliiatseid varunud, ja pakkusin, et neid võiks saata Ukraina lastele, ning selle peale arvas Oliver, et võiks kommi ka saata, aga mitte lihtsalt kommipakke, vaid et teeks 25 väikest pakikest, mida oleks hea kohe lastele anda," rääkis Sille Janu.
25 sellepärast, et just parasjagu niipalju oli neil kodus minigrip-kotikesi. "Ja nii me siis istusime koos elutoa põrandal ja tema jagas komme hunnikutesse ning pärast otsisime koos, mis meil veel kaasa panna oleks, nagu tee ja šokolaadid," rääkis ema Sille poja initsiatiivil Ukraina poole teele saadetud pakkide tegemisest.
Soe ja uhke tunne on saarlaste üle
Esimest korda Punases Ristis nii suure aktsiooni ette võtnud seltsi kohaliku koordinaatori Kristina Õuna sõnul oli üleskutse eesmärk teha natukenegi midagi õnnetute Bahmuti keldrites elavate laste heaks. Üllatus oli suur ja tegi südame soojaks, nähes, kui aktiivselt üleskutsele reageeriti.
/nginx/o/2022/12/16/15029214t1hde2c.jpg)
"Kui ma nägin Oliveri lugu ja Margiti laste kingikotte, siis ma mõistsin täielikult Lenat, kes ütleb, et tal jooksevad tänutundest pisarad mööda põski alla," räägib Õun, kes koostöös ukrainlanna Lena ja tema mehega pakikesi Bahmuti poole organiseerivad.
"Kuidagi nii hea, soe ja uhke tunne on saarlaste üle," lisab ta emotsionaalselt.
Tänuväärne on Kristina Õuna sõnul just see, et lapsed õpivad juba väiksest peale märkamist, empaatiat ja seda, et headus algabki väikestest asjadest.
"Žest ise loeb kordi rohkem kui selle asja väärtus ja ühtlasi loob eeldusi selleks, et lapsed õpivad inimesi enda ümber märkama ega karda välja näidata seda headust enda sees," leiab ta.
"Kindlasti on neid, kelle meelest on see hull idee, aga mul on siiski nii hea meel, et on selliseid heatahtlikke inimesi siin saarel, see on imeline, kuidas headus jõuabki üle terve maailma nõnda," ei hoia Õun oma siirast tänulikkust tagasi.
Ta lisab, et Punane Rist ei tee kindlasti ka vahet, kas tegu on eesti või ukraina lastega ning aidatakse hea meelega kõiki, vaatamata sellele, et hetkel on fookus konkreetselt Bahmutil. "Vajame vaid teavet abivajajatest," kutsub Õun kõiki üles märkama ja teada andma ka kohalikest peredest, kellel on millestki puudus, lisades, et nemad ei pruugi lihtsalt olla kõigist teadlikud.
Selgi aastal on pandud kokku juba 20 kingipakki meie oma Saaremaa inimestele, antud kinkekaarte ja tehtud koostöös lastega vanakestele jõulukaarte.
Kes aga veel Bahmuti rahvast aidata tahab, siis uue aasta alguses läheb Punase Risti kaudu Bahmuti poole teele uus saadetis. "Sinna oleks nüüd vaja kuivaineid ja kauasäilivaid toiduaineid ning terveid küünlaid. Veel ootame lastele saatmiseks värviraamatuid, pliiatseid ja vildikaid," loetleb Õun. Soojad villased asjad, mida ka koguti, on tema sõnul juba Ukraina poole teel. "Kui kellelgi on veel mõtteid, mida saaks või võiks saata, võib muidugi välja pakkuda," on Punase Risti Saaremaa seltsi koordinaator Kristina Õun avatud abi saatmise ideedele.