:format(webp)/nginx/o/2020/11/24/13493798t1hc80c.jpg)
Valjala teenuskeskuse juht Tiit Aavik tutvustas osavallakogu koosolekul viimastel kuudel kohalikult rahvalt laekunud ettepanekuid Valjala kandi elu-olu parandamiseks.
"On asju, mida vald ei saa korraldada, nagu tankla rajamine, kiriku korrastamine või kohvik-külalismaja rajamine, aga tehti ka ettepanekuid, mida vald saab korraldada," ütles Aavik.
Näiteks soovivad inimesed pinke aleviku kergliiklustee äärde, maalinna terviseradade korrastamist ja kooli parkimiskorralduse parandamist.
Välja käidi mõte rajada Valjala–Kallemäe riigimaantee kõrvale alevikust kuni Kallini kergliiklustee. Aaviku sõnul sõltub sellise kuluka rajatise ehitamine riigi rahakotist ega tule lähiaastatel kindlasti kõne alla. "Hea, kui esialgu saaks kergliiklustee ehitatud maalinna teeni."
Alevikku soovitakse avatud kontorit kaugtöö tegemiseks. Siin tasub üle vaadata teenuskeskuse hoone ruumilahendus, kus võib olla leiab ruumi ka kaugtööks.
Sarnaselt Muhuga, aga kindlasti veel nii mõnegi paigaga maakonnas, tõmbab inimesi ka talvisel ajal ujuma. Korralikud basseinid asuvad Kuressaares ja Leisi koolis, kus käimiseks tuleb ette võtta tüütult pikk sõit. Valjalas nähakse ühe võimalusena kasutada Kallemäe kooli basseini, mis võimaldaks tegeleda vesivõimlemisega.
Skatepargi juurde tahetakse välitualetti. Siin tuleb paika panna, kas tualetti hakkab hooldama Valjala põhikool või Saaremaa Haldus. Samuti kas tuleb teisaldatav või statsionaarne tualett.
Endiselt on päevakorral Valjala lasteaia juurdeehitus, mis oleneb haridusvaldkonna edasisest arengukavast ja poliitilistest otsustest.
Abivallavanem Kaarel Tang märkis, et pingid aleviku kergliiklustee äärde saab tõenäoliselt teederahast. "Skatepargi tualeti osas on jah hoolduse küsimus – kelle kohustuseks jääb? Teenuskeskuse maja palun ka uuesti päevakorrale tõsta," rääkis Tang osavallakogu koosolekul. "Vaatame, mida teha saame."
Kergliiklustee rajamine riigimaantee ääres sõltub palju transpordiameti plaanidest. "Lähiajaks arenguid planeerida ilmselt ei julge," ütles Tang.
Abivallavanem Koit Voojärv palus Valjala maalinna terviseradade korrastamisega seoses saata valla kultuuriosakonnale asjakohane taotlus ettepanekutega, mida tuleks teha.
Kallemäe kooli bassein ehitati puuetega laste vajadusteks
Saaremaa toetava hariduse keskuse direktor Kaire Kiil ütles, et Kallemäe kooli bassein on neli meetrit lai, kümme meetrit pikk ja üks meeter sügav. "Ujula see ei ole, vaid on mõeldud füsioteraapia ja ravivõimlemiseks jaoks," rääkis Kiil. "Mingit ujumistrenni seal teha ei saa, seal lükkad ühest otsas hoo peale ja oled juba teises otsas."
Bassein ehitati puuetega lastele teraapiaks ja sportimiseks. Lapsed kasutavad basseini pidevalt. Õpilaskodu 26 last veedavad oma õhtuse vaba aja suuresti just jõusaalis, võimlas ja ujulas. Basseini üle kuue lapse korraga ei lasta. Bassini vesi vajab nõuetekohast filtreerimist ja seegi seab bassini kasutajate arvule piiri.
Kiil ütles, et kooliperioodil kindlasti Kallemäe kooli basseini võõrastele kasutada anda ei saa. "Meie oma töötajad käivad siin oma lastega ja tuttavate tuttavad, kui leidub koolimajas keegi, kes ukse lahti teeb."
Meelsamini lubab kool kohalikel elanikel võimlat kasutada. "Seda ka ikkagi suuresti siis, kui lapsi pole majas, peamiselt suvel või koolivaheajal, kuigi oleme leidnud ühe korra nädalas ka koolinädala sees."