Kas biomajandus saab sinine olla?

Karbifarm Tagalahes. Foto: Jonne Kotta

"Sinimajandus on Saaremaa suur arengumootori võimalus ja hüppelaud," kirjutavad TalTech Kuressaare kolledži direktor Merit Kindsigo ning TÜ Eesti mereinstituudi mereökoloogia professor Jonne Kotta ja meresüsteemide nooremteadur Liisi Lees.

Sinimajandus kui merekeskkonna ja selle ressursside kasutamine on ehk paljudele juba tuttav mõiste. Sinibiomajandus on aga paljudele uus sõna. Mida selle all mõista?

Bioressurss on kogu looduses olev elusressurss, mida on ühel või teisel viisil võimalik kasutada. Sinibio on seega loogiliselt tuletades elusressurss meres. Mis on meres elus? Kalad, vetikad, karbid, putukad, rohttaimed, bakterid, seened, mikroobid jm. Majandatava bioressursina saab käsitleda ka mõningaid imetajate liike.

Mida bioressursist teha annab? Selle üle arutlevad 3. veebruaril Kuressaare kolledžis koos ettevõtjatega kolme Eesti ülikooli – Tallinna tehnikaülikooli Kuressaare kolledži, Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi ning maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi esindajad.

Piiramatud võimalused

Sinimajandus on Saaremaa suur arengumootori võimalus ja hüppelaud. Oleme ümbritsetud merega ning võimalusi erinevateks tegevusteks on meres piiramatult. Euroopas on tavapraktika see, mis Eesti jaoks alles uudne, näiteks kalastusturism, lindude vaatlemine vee peal, minikruiisid tuuleparkide juurde, veealused külastuskeskused jm.

Kestlik sinimajandus sisaldab endas väga suuri ambitsioone ja väljakutseid, teisalt pakub see võimalusi uute ärimudelite loomiseks, parimal juhul nii, et elukeskkond meres on hoitud või toetab hea seisundi taastumist. Oluline on, et peale kasvaks uus teadlik põlvkond ettevõtjaid, kelle jaoks on kestlikkus ja säästlikkus sama loomulikud kui hingamine.

Miks rõhutatakse viimasel ajal kõikjal kestlikkust? Mida see üldse tähendab? Kestlikkus on kõige lihtsamalt öelduna vastutustundlik lähenemine, seda igas eluvaldkonnas, ka majandustegevuses. Teiste sõnadega on tegemist ettevõtlusega, mis lähtub kohaliku elanikkonna vajadustest ning keskkonna võimalustest, kasutades ressursse säästlikult, pakkumaks pikaajalist heaolu ja elukeskkonda inimestele ja loodusele.

Soodsad alad karbikasvatuseks

Saaremaa on läbi aegade olnud esirinnas kui piisavalt mõnus ja paraja kaugusega koht, kus puhata ning hea turvaline koht, kus elada. Viimastel aastatel on selgunud, et vähemalt niisama populaarsed on ka Saaremaad ümbritsevad veed – iga ruutmeetri üle käib debatt, mis sinna kõige paremini sobib.

Lisaks energiajulgeolekut pakkuvatele meretuuleparkidele paiknevad Saaremaa ümber soodsad alad vetika- ja karbikasvatuseks. Heaks kestliku majandamise näiteks on karbikasvatus, mis võimaldab merest eemaldada sinna kuhjunud toitaineid (karbid toituvad mikrovetikatest ja eemaldavad selle käigus mereveest lämmastikku ja fosforit), tootes samas maitsvat ning tervislikku toitu.

Esimesed ülikoolide ja ettevõtete koostöös sündinud lahendused on reaalse rakendamise faasis. Just Saaremaa ümbruses viiakse läbi teadusuuringuid kasvatustehnoloogiate ja meretoorme väärindamise osas. Käimasolevad uuringud ja katsetused aitavad aru saada, kuidas ja kus täpsemalt Eesti vetes karpe ja vetikaid kasvatada. Lääne-Eesti saarte ümbruses kasvav karp on väike ning ei kõlba kohe pannile panna ja seega on vajalik selle väärindamine. Eesti mereinstituudi teadlased töötasid eelmisel aastal välja tehnoloogia, kuidas merekarpidest liha kätte saada. Tehnoloogia aitab eraldada karbikesta karbilihast, mistõttu saab karbiliha kui väärtuslikku proteiini- ja mineraalainete allikat paremini kasutada.

Kohalikest vetest on aastakümneid püütud ka punavetikat, millest Kärlal asuv Est-Agar AS toodab agar-agarit. Kalevi Tiina komm on selle kasutamise parimaid näiteid. Nüüd on punavetikast plaanis teisigi väärtuslikke ühendeid kätte saada, et toore paremini ära kasutada. Igal juhul on huvi punavetika vastu nii suur, et käivad uuringud, kuidas seda meres kasvatada. Kaalumisel on erinevad tehnoloogiad ja konstruktsioonid.

Kui oled sinibiomajandusest huvitatud ning tahad teada, kas näiteks pilliroost annab teha midagi muud peale roogkatuste või kas kalanahk kõlbab süüa, tule 3. veebruaril kell 10 Kuressaare kolledžis Tallinna tn 19 algavale seminarile.

Täiendavatele küsimustele seminari kohta vastab Villu Vatsfeld, tel [phone]. Seminarile registreerida saab end aadressil: [e-mail].

Seminari korraldamisele aitavad kaasa Saaremaa vallavalitsus, Saaremaa arenduskeskus, Euroopa Komisjoni Eesti esindus ja Tartu biotehnoloogia park.