:format(webp)/nginx/o/2019/03/29/11905723t1hb202.jpg)
/nginx/o/2019/11/06/12719654t1h2076.jpg)
Hiljutine Loonalaiu veistega seotud dramaatiline päästmisjuhtum Atla ja laiu vahelisel mereteel võeti kõneks lausa riigikogu suures saalis. Kõlas intrigeeriv väide, mille Keskkonnaamet ümber lükkab.
"Rääkisin eile õhtul ühe Saaremaa mehega ja ta rääkis mulle, tuletas meelde seda piinlikku lugu, kui hiljuti mitu Saaremaa päästjat pidid uppuma lehmi õhtul pimedas Loonalaiult mandrile toomiseks," rääkis riigikogu liige Peeter Ernits.
Ta meenutas, et Loonalaid on väike laiuke Vilsandi rahvuspargis, kuhu 2015. aastal praegune Eesti Energia juht Hando Sutter lasi oma seitse või kaheksa lehma tuua.
"Praegu on see kari seal nii suureks hajunud ja see kadakane – kes on käinud Loonalaiul, seal palju puid ei ole, on omapäi, metsistunud kari on seal. Seal merikotka pesa oli ka ainsa puu otsas" rääkis Ernits. "Aga see kari lehmi, metsastunud lehmi, kelle kõrvamärke isegi ei osata lugeda, väidetavalt, kus need mujal on, kui ronisid selle puu juurde ja karjusid ja nühkisid seda puud ja merikotkas läks minema."
Saarte Hääle palvel jagas Loonalaiu kotkaste käekäigu kohta selgitusi Keskkonnaameti maahoolduse büroo juht ja MTÜ Kotkaklubi liige Gunnar Sein: "Loonalaiul asus kunagi tõesti üks üsna ebatüüpiline merikotka pesa, kuid see kukkus juba ligi 10 aastat tagasi puu otsast alla."
Seina sõnul kolis varem Loonalaiul merikotkale ebatüüpilistes tingimustes pesitsenud kotkapaar ümber sobilikumaid pesapuid pakkuvale lähimale Saaremaa poolsaarele.
"Laiul toimetavatel veistel pole vana pesa allakukkumisega muidugi mingit pistmist. Küll aga on veised mõjunud hästi laiu taimekooslusele, sest aitavad vähendada võsastumist ja kulukatte tekkimist, luues sellega elu- ja liigirikka ranniku elupaiga," rääkis Sein.
Aastatepikkune Loonalaiu mägiveiste saaga kerkis teravalt päevakorrale jaanuaris, mil loomapidajad Taavi Eigo ja Oskar Tiik käisid alumiiniumist pargasega veiseid Saaremaale toomas. 6. jaanuari õhtul läks pargas tormisel merel ümber ja kolm veist uppusid. Mehed ise pääsesid kummuli läinud pargase põhjalt pärast kahetunnist külmetamist.
Pargas ise merele, triivis eemale ja kadus. Alles 18. jaanuaril tõid vabatahtlikud päästjad rohkem kui tonni kaaluva alusel Atla sadamasse.