Täna on Riigikogu valimiste viimane e- ja eelhääletamise päev

Riigikogu valimised 2023. Foto: Urmas Luik

Reede õhtu kella 20 seisuga oli Riigikogu valimistel üle Eesti hääletanud jaoskonnas 109 398 ja interneti teel oma hääle andnud 240 105 valijat.

Kogu Eesti peale kokku on hääletamas käinud 349 503 inimest ehk 36,2% valijatest. Kõige aktiivsem hääletamisest osavõtt on olnud Hiiu maakonnas, kus on hääletamas käinud ligi 46% valijaist. Tallinnas on käinud hääletamas pea 43% ja Tartu linnas üle 45% sealsetest valijatest.

E-hääletamine lõpeb täna õhtul kell 20. Samuti lõpeb õhtul kell 20 eelhääletamine valimisjaoskondades.

E-hääletamine algas esmaspäeva hommikul kell 9 ja lõpeb täna õhtul koos eelhääletamisega jaoskondades. Valija saab pühapäevasel valimispäeval jaoskonnas pabersedeliga hääletades oma e-häält veel muuta.

405 valimisjaoskonda üle Eesti on avatud täna kella 12.00 hommikul kuni kella 20.00 õhtul. Valija pole enam seotud ühe kindla valimisjaoskonnaga ja saab oma valimisringkonnas hääletada ükskõik millises jaoskonnas. Valimisjaoskondade kohta saab rohkem infot kaardirakenduselt aadressil jsk.valimised.ee.

Valimisjaoskonda kaasa tuleb võtta kehtiv isikut tõendav dokument, näiteks pass, ID-kaart, juhiluba või pensionitunnistus. Kui valijal on tervislikel või mõnel muul mõjuval põhjusel raske valimisjaoskonda kohale tulla, saab ta taotleda kodus hääletamist. Selleks tuleb esitada kohalikule omavalitsusele taotlus. Suulise taotluse saab esitada omavalitsuse määratud telefoninumbril täna kella 12-st kuni 20-ni ning pühapäeval kell 9-st kuni 14-ni.

Riigikogu valimistel on Eesti jaotatud 12 ringkonnaks. Valimistel kandideerib 9 erakonda ja 10 üksikkandidaati - kokku 968 kandidaati.

Neist Riigikogu valimistest muutus hääletamisest osavõtu arvestamise metoodika. Varem arvestati selle arvutamisel kõiki Eesti valijaid, kuid püsivalt välismaal elavatest valijatest ainult neid, kes päriselt valimas käisid. Nüüd võetakse arvesse kõiki välismaal elavaid valijaid – ka neid, kes valimas ei käi. Välisriigis elavate valijate arv on suur (umbes 84 000), kuid nende valimisaktiivsus madal (eelmistel valimistel ca 8%). Seega langeb uue arvestusega üldine valimisaktiivsuse näit. 2019. aasta valimisaktiivsus oli vana metoodikaga 63,7%, uue metoodikaga olnuks umbes 58%.