ÜLO TUULIK ⟩ Meil kõigil on emakeel ühtlasi isamaa

See stend asub mõned aastad tagasi avatud Narva eesti keele majas. Foto: Matti Kämärä/Põhjarannik

"Kaks sõna, "emakeel" ja "isamaa", liigutavad alati minu hinge, sest need mõlemad on pühad sõnad kõige otsesemas mõttes," ütles kirjanik Ülo Tuulik Kadi raadio saates "Keskpäev".

Saan iga paari aasta tagant alati kõige vägevama emotsionaalse laengu, kui üldlaulupeo lõpetuseks lauldakse Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula sõnadele. Need koos põhjustavad vapustava ja raputava, tõsise ja püha hingeliigutuse kogu eestlaskonnale. Sellel laulul on erakordne ühendamisjõud.

Olen väga tänulik kõigile emakeeleõpetajatele. Siin väikese Eestimaa pinnal, kus osatakse võõrkeeli, kust minnakse maailma riikidesse rändama, on emakeele säilitamine, austamine ja pühaks pidamine üks kohustusi, teisest küljest aga auasi. Väärikaks äraelamiseks vajalik asi.