Solgiveomure: suur hulk saare majapidamisi rikub seadust
12. aprill 2023, 22:30
/nginx/o/2023/04/12/15252575t1ha327.jpg)
Muratsi elamurajooni elanikke tabas halb üllatus, kui 1. aprillist purgimisteenust pakkuma hakanud Eesti Keskkonnateenused OÜ küsib reovee äraviimise eest mitu korda kallimat hinda kui seni.
“Saan aru, et elu muutub kallimaks, aga et s***vedu nii palju, see on väga ebameeldiv,” ütles üks kohalik elanik.
1. aprillist pakub Lääne-Saaremaa prügiveopiirkonna hanke võitnud firma lisateenusena ka fekaalivedu, kuid seda oluliselt krõbedama hinnaga kui senine vedaja OÜ Prügimees.
Uus vedaja küsib kolme kantmeetri reovee äraviimise ees 72 eurot koos käibemaksuga, millele lisandub 1,8 eurot veotasu kilomeetri kohta.
Varem maksis näiteks kuue kandi fekaalivedu ühele majapidamisele ilma käibemaksuta 42.50. Lisandus samuti 1,8 eurot sõidutasu kilomeetri kohta.
Kuressaare külje all asuva Muratsi elanikke pahandab tõsiasi, et vald peab piirkonda ühisveevärgi rajamist liiga kulukaks. Ülekohtusena tundub see eriti võrdluses teise linnalähedase elamupiirkonnaga Lahekülas, mille elanikud kasutavad ühisveevärki. Kahes linnalähedases elamurajoonis haigutab kanalisatsiooniteenuse hinnas kümnekordne vahe.
Võib ka mujalt tellida
Mõistagi saavad Muratsi elanikud tellida fekaalivedu ka teistelt Saaremaa ettevõtetelt. Näiteks Kaubi Tehnika Teenused OÜ küsib kilomeetri veo eest 1 euro, millele lisandub kokku 20 eurot imemise ja pumpamise eest, nagu väljendas ettevõtte omanik Aabel Kaubi. Seega küsib tema pütitäie purgimisele viimise eest Muratsi rahvalt umbes 50 eurot.
Lümanda ettevõte MS Works OÜ tegutseb põhiliselt Lümanda ja Kihelkonna osavallas, aga jõuab vahel otsaga välja ka Sõrve säärde. Sealt läks koorma äravedu Kihelkonna puhasti purglale maksma 150 eurot. Ettevõtte omanik Mihkel Silts ütles, et tema alla 75 euro praegu teenust ei paku.
Selle kuu alguses hakkas ettevõte tellimusi saama ka Kuressaare linna ümbrusest. Siltsi sõnul võtab ta väljakutse vastu ja kavatseb Kuressaare ümbruses teenust pakkuda teise hinnakirjaga, kui saab päevajagu tellimusi.
Talle teadaolevalt kasutavad nii mõnedki elanikud tuttava põllumehe abi, kes oma püttidega reoveel järel käivad ja selle hiljem teadmata kohta maha panevad.
Ministeerium otsib lahendusi
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon selgitas, et ministeerium võtab juba sel kuul purgimisteema maapiirkondades suurema tähelepanu alla.
Nimelt on plaanis aprillis saata kooskõlastamisele veeseaduse muutmise väljatöötamise kavatsus, millega hakatakse purgimisteemat tervikuna lahendama.
Karin Krooni sõnul on valdkonnas palju probleeme, kas siis puudub purgimisteenuse osutaja või asub purgimiskoht elamutest liiga kaugel.
“Fekaalide äraveo hind tõuseb pikkade vahemaade tõttu ebamõistlikult kõrgeks. Kui hinnavahe on võrreldes ühisveevärgi kanalisatsioonitasuga kümnekordne, on see kindlasti ebamõistlik,” selgitas Kroon.
Riik tahab anda kohalikele omavalitsustele suurema rolli järelevalveküsimuses, sest keskkonnaamet ei jõua iga majapidamise õue peale kontrollima. Ehitusregistri juurde luuakse kohtkäitluse register, sest praegu puudub igasugune ülevaade, millisel majapidamisel on oma puhasti või nõuetekohane kogumiskaev või puuduvad mõlemad.
Ilma sellise infota on kohalikul omavalitsusel väga raske planeerida purgla suurust, samuti seda, kui palju peaks olema neid, kes piirkonnas purgimisteenust korraldavad, et konkurentsis kujuneks mõistlik hind.
Solgiveomure: suur hulk saare majapidamisi rikub seadust
Reovee äraveohindade sedavõrd suur erinevus ühisveevärgi ja fekaalivedude võrdluses paneb küsima, kas ei saaks kehtestada ülesaaremaalist reoveeteenuse hinda.
Leisi osavallakogu liige Indrek Tamberg, kes juhib ettevõtet Keskkonnalahendused OÜ, mis tegeleb muu hulgas kanalisatsiooni arengukavade koostamisega, ütles, et hinna ühtlustamine ei ole teostatav.
Isegi kui kohalik omavalitsus sunniks Kuressaare Veevärki hinda ühtlustama, ei saa seda nõuda piirkonnas, kus ettevõte ise teenust ei osuta. “Sellise veo pealt tekib miinus, mida tuleb kusagilt kompenseerida ja konkurentsiamet ei luba seda teha,” selgitas Tamberg.
Kui iga majapidamine hakkab reovett ära andma hinnaga 2,5 eurot kuupmeeter, aga teenuse tegelik hind on näiteks kümme korda kõrgem, siis peab ettevõte iga tühjendamise eest peale maksma. Kust see raha võtta, küsis Tamberg.
“Kuna konkurentsiamet keelab seda veeteenuse hinnale lisamast, siis peaks kohalik omavalitsus lisakulu igal aastal doteerima,” rääkis ta. “Kuna selles valdkonnas toimib konkurents, siis oleks konkurentsiseaduse vastane, kui keegi hakkab kümme korda odavamalt teenust pakkuma.” Indrek Tamberg rääkis Leisi osavalla kogemusele tuginedes, kui suur hulk majapidamisi reovee põhjavette laseb.
Leisi osavallas kasutab purglateenust ligi 200 majapidamist, ehkki tegelikult peaks neid olema kordi rohkem. “80 protsenti, kes peaksid ära vedama, ei vea seda ära. See läheb kuidagi keskkonda, aga see on niimoodi üle Eesti.”
Saaremaa muudab mõnest teisest piirkonnast tundlikumaks kaitsmata põhjavee suur osakaal. Paljudes majapidamistes, kus peab olema kogumiskaev või biopuhasti, seda ei leidu. Suure tõenäosusega leiab nende elamute juurest imbkaevu, kus on näiteks maa sisse kaevatud neli kaevuraket ja kuhu suubuva sisu vedelam osa imbub läbi paekivi kaitsmata põhjavette.
Kord aastas kutsutakse farmist traktorist, kes tõmbab kaevu masinaga aastaga kogunenud tahkemast kraamist tühjaks ja laseb selle kuhugi loodusesse. Tegelikult peaks selline majapidamine tellima purglateenust aastas vähemalt kümme korda rohkem.
Saaremaal leidub hästi palju madalaid puurkaeve, mis võtavad joogivett ülemistest põhjaveekihtidest. Kui kellelgi on puurkaev ja naabrimees laseb saja meetri kaugusel põhjavette täiesti puhastamata reovett ja põhjavesi liigub kaevu suunas, siis varem või hiljem tekib kaevuvee kvaliteediga probleeme. Madalates puurkaevudes näitavad uuringud üldiselt orgaanilist reostust.
Keskkonna suhtes hoolimatu tegevuse taga valitseb enamasti rahapuudus. Inimestel ei ole raha, et tellida igas kuus 60 euro eest fekaalivedu või et ehitada välja kulukas biopuhasti. Sageli renoveeritakse vana maja ilma projekti ja ilma ehitusloata. Majasse ehitatakse vannituba, keegi töömees paneb mustalt kaevurakked maasse, aga ehitusregistrisse seda ei kanta.
Projekti koostamine, mis maksab tuhat või paar, ning seejärel 3000–4000 euro eest puhasti soetamine käib paljudele üle jõu. Tahad endale WC ehitada, aga lõpuks kulub selleks 10 000 eurot. Harjumaa elanike ostujõud ületab saarlaste oma tunduvalt, kuid ka seal terendab sama probleem vastu sama teravalt.
Kuressaares saavad kanalisatsioonita elamud odavama purgimisteenuse
1. juulist jõustuv uus ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus võimaldab suuremate asulate elanikel, kel puudub ühisveevärk, hakata fekaaliveo eest maksma ühisveevärgi tariifi alusel.
Uus hinnapoliitika puudutab Saaremaal paraku ainult ainult Kuressaare linna elanikke.
Linlased, kellele vald pole välja ehitanud ühiskanalisatsiooni, saavad juulist anda oma reovett ära ühiskanalisatsiooni hinnaga. Muudatus hakkab kehtima viivitusega 1. jaanuarist 2025. aastal, kuna vee-ettevõtted vajavad ümberkorraldusteks aega. Kes peab purglat korrastama, kes peab purgimisauto soetama ja vajadusel teenuse sisseostmiseks hanked korraldama.
Kuna nii suurtes asulates peaks kohalik omavalitsus välja ehitama ühiskanalisatsiooni, siis loob see elanikele selleks õigustatud ootuse. Soodustus ei hakka kehtima neile, kel on loodud ühisveevärgiga liitumise võimalus, kuid kes pole ise soovinud sellega liituda.
AS-i Kuressaare Veevärk juhatuse liige Ain Saaremäel ütles, et Kuressaares on kõigile majapidamistele ühisveevärgiga liitumise võimalus tagatud.