Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul ei saa praegu täpset hinnangut Kuressaare joogiveest võetud proovidele anda, kuna vajavad veel kasvamist.
Terviseamet ⟩ "Kuressaare kraanivee proovid vajavad veel kasvamist"
„Esialgse hinnangu järgi väga ulatuslikust vee saastumisest rääkida ei saa, küll aga läheb haigustekitaja kindlaks määramiseks rohkem aega, kuna väikese nakkusmaterjali korral tuleb seda analüüsimiseks ette kasvatada,” rääkis Härma esmaspäeval ajakirjanikele.
Preguse seisuga saab öelda, et Escherichia coli bakter leidis kinnitust, mis oli ka ootuspärane.
„Hetkel ei saa välistada ka vee kaudu levivaid viirusnakkuseid,” lisas Härma. Ta lisas, et võib juhtuda, et ühte kindlat haiguse tekitajat ei leiagi, sest saastused võivad olla seotud mitmete erinevate haigustekitajatega. Terviseameti hinnangul võis joogivesi saastuda 4. mail Kuressaares reoveetoru parandustööde ajal, mil lõhkes joogiveetoru.
AS Kuressaare Veevärk alustas esmaspäeval joogiveele kloori lisamist, seetõttu võib kraaniveel esineda kloorilõhna ja -maitset. Lisaks vahetab Kuressaare Veevärk välja trassides oleva vee. Niikaua kui terviseametilt ei tule sõnumit, et joogivesi on ohutu, tuleks tarbida pudelivett või vesi eelnevalt läbi keeta.
Seda nõuet tuleks järgida ka hammaste pesul. Pärast kätepesu on soovitav kasutada ka desinfitseerivat vahendit, kuna käte kaudu võib nakkus edasi levida. Saaremaa vald viis Kuressaare haridusasutustele esmaspäeval pudelivett ja seda tehakse nii kaua, kuni proovid kinnitavad, et veega on kõik korras.
Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) palub toidu käitlemine ettevõtetel peatada, kui ei ole alternatiivset võimalust kraanivee kasutamisele. PTA juhtivspetsialisti Jaana Oona sõnul oleks ka võimalik kasutada pudelivett.
„Suurtes kogustes vee keetmine nii käte kui toidupesuks on piiratud võimalus,” ütles Oona. Pühapäeval pöördus Kuressaare haigla erakorralise medistsiiini osakonda kõhuprobleemidega 8 ja esmaspäeval on seni pöördunud 10 inimest.