AMETLIK ⟩ Kuressaares võib taas kraanivett kasutada, välja arvatud ühes piirkonnas!

Andres Sepp
, Saarte Hääle tegevtoimetaja
Copy
Kraanivesi. Foto on illustreeriv.
Kraanivesi. Foto on illustreeriv. Foto: Naipo.de

Kuivõrd Kuressaare peatrasside joogivesi on viimastel päevadel nakkusetekitajatest puhtana püsinud, ei näe Terviseamet enam vajadust üldise vee tarvitamise keelu järele.

Piirang jääb kehtima kesklinnas Pika tänava piirkonnas (vt kaardil), mille asutustel ja elanikel tuleb jätkuvalt tarvitada korralikult läbi keedetud vett.

Piirkond Kuressaares, kus ei tohi jätkuvalt kraanivett tarbida.
Piirkond Kuressaares, kus ei tohi jätkuvalt kraanivett tarbida. Foto: Terviseamet

Samuti võib üksikuid saasteallikaid leiduda erakruntide piirides ja majasisestes torustikes, sest saastest lõpliku vabanemise vastu aitab üksnes torustike korralik läbivoolutamine.

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul on oluline, et inimesed säilitaksid valvsuse, sest võitlus bakteriaalse saastumisega võib olla pikk protsess.

„Kuigi valdavalt on peatrasside vesi mikrobioloogilistest leidudest puhas, ei jõua vee-ettevõtja iga pimeda toruotsani, mistõttu ollakse vajadusel valmis reageerima piirkonna või objektipõhiselt. Kõige kiiremini jõuame bakterist vabanemiseni, kui veel kord kõikide asutuste ja majapidamiste veesüsteemid hoolikalt läbi voolutatakse.

Avage kõik olemasolevad kraanid ja kõik dušid – midagi ei tohi vahele jätta,“ rääkis Härma.

Täpset torustike läbivoolutamise aega pole võimalik ette anda, sest see sõltub torustike mahust.

Niisiis võib mõne korteri või majapidamise puhul piisata kümnest minutist, mõne suurema asutuse puhul kulub veevahetuseks lausa tund.

Kuressaare kesklinna Pika tänava piirkonnale säilitatakse vee tarvitamisele piirang, sest sealsetest asutustest tuvastati viimased E.coli ja kolm coli-laadsete bakterite leidu. Kesklinna peatrassidest võetud proovid on aga puhtad olnud, mistõttu võib suure tõenäosusega tegemist olla jääksaastumisega objekti sisemises torustikus ning täiendava läbipesu järel võetakse sealt uued proovid.

Ettevaatusabinõuna jääb aga piirkonda ajutiselt kehtima soovitus tarbevesi läbi keeta. Kesklinna piirkonna haridusasutustes tuleks enne veetarvitamist ära oodata koolide negatiivsed proovitulemused, senimaani tarnib kohalik omavalitsus neile joogiks pudelivett.

Ka Saaremaa abivallavanem Liis Lepik palub Kuressaare elanikel enne kraanivee joomist lasta sellel igaks juhuks mõnda aega joosta ja tuletada seda meelde oma naabritele.

„Kuressaare Veevärk jätkab veereostuse põhjuste tuvastamisega ning loodetavasti saame peagi selgitada, mis juhtus ja kuidas sellist olukorda edaspidi vältida,“ ütles Lepik. Ta lisas, et samuti uuendatakse vee-ettevõtte toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani.

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõunik dr Irina Dontšenko sõnab, et kui torustikest bakter taandub, võib saastunud käte vahendusel haigus jätkuvalt levida inimeselt inimesele.

„Seepärast on väga tähtis jälgida hügieenireegleid nii käte pesemisel kui ka toidu käitlemisel – toiduvalmistamisel ja toiduainete säilitamisel. Kindlasti ei tohi haigena tööle minna,“ rõhutab Dontšenko.

Haigestunud, kellel esinesid kõhukaebused, peaksid enne tööle naasmist läbima tervisekontrolli.

Tööandja riskihindamise plaanist lähtuv tervisekontroll puudutab eelkõige toidukäitlejaid, aga ka kõiki teisi, kes puutuvad kokku riskirühma kuuluvate inimestega, näiteks hooldekodude ja lasteasutuste töötajad. Nakkushaiguste suhtes läbi viidava tervisekontrolli eest tasub tööandja.

Kuresaares tegutseb mitmeid toidu käitlemisega tegelevaid ettevõtteid. Põllumajandus- ja toiduamet kutsub neid asutusi, eelkõige kohvikuid, hotelle ja spaasid, üles rakendama enesekontrollimeetmeid, et veenduda toidu valmistamiseks kasutatava vee puhtuses. Selleks tuleb joogivett täiendavalt analüüsida, et asutuse torustikesse poleks jäänud haigust tekitavaid mikroorganisme.

„Kuigi Kuressaare Veevärk on kinnitanud, et peatrassis on vee kvaliteet tagatud, annab suurema kindluse see, kui toidukäitleja veendub ka ise proovivõtu käigus, et tema poolt kasutatav vesi vastab kõigile mikrobioloogilistele kvaliteedinäitajatele, sest asutusesisene torustik võib varjata veel jääksaastust, mida pole võimalik põhitrassi veeanalüüsidest tuvastada,“ ütles Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhtivspetsialist Jaana Oona.

Joogivee uuringute osas saab Kuressaares pöörduda riiklikult volitatud LABRISe (Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus) osakonda. LABRIS võtab toidu- ja veeproove vastu tööpäeviti 8.00-15.30 ja reedel 8.00 kuni 13.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles