/nginx/o/2019/02/11/11780016t1h6b70.jpg)
/nginx/o/2025/04/14/16777476t1hfaf6.jpg)
Tänasel eesti keele riigieksamil tuli eksaminandidel lahendada alustekstidel põhinevaid tekstimõistmis- ja kirjutamisülesandeid. Eksamitöös oli neli varianti ning eksaminand võis nende hulgast valida sobivaima, vahendab HARNO.
„Eksamiteemad on valitud taotluslikult selliselt, et need suunaksid noori mõtlema ühiskonnas olulistele küsimustele. Nii toetab eksam lisaks keeleoskusele ka kriitilise mõtlemise ja argumenteerimisoskuse arengut – oskusi, mis on tänapäevases hariduses ja ühiskonnas üha olulisemad,” ütles Harno õppe kvaliteedi osakonna juht Maiki Udam.
Lugemisosa esimese variandi ülesanded lähtusid Arvo Valtoni novellist „Sõnade filtreerija" novellisarjast „Meie isemõtlejad" ja Wole Soyinka artiklist „Uuskeele ohud". Teise variandi ülesanded tuli lahendada Airika Harriku artikli „Eesti laste koolirõõmu viivad alla edu ootus ja kehvad suhted" põhjal. Lugemisosa kolmanda variandi alustekstiks oli Angela Hollo artikkel „Digimugavus või digiautonoomia?" ning neljandas variandis tuli ülesandeid lahendada Elisabeth Kaukoneni artikli „Õigekiri on vaid üks kujund keeleteaduse kindakirjas" ja Arvi Tavasti artikli „Milleks meile eesti keel?" katkendi põhjal. Igas variandis oli kolm ülesannet, mis kontrollisid oskust leida tekstidest vajalikku teavet, teksti põhisisust ja üksikasjadest arusaamist ning analüüsi- ja järeldamisoskust.
Eksami teises osas tuli kirjutada umbes 400-sõnaline kirjand. Esimese variandi valinud eksaminandid pidid arutlema, kuidas sõnavabadus ja/või selle piiramine mõjutab ühiskonnas toimuvat. Teise variandi kirjutamisülesandes tuli arutleda tänapäeva Eesti hariduselu võimaluste ja/või probleemide üle. Kolmanda variandi ülesanne eeldas arutlemist selle üle, kuidas digitehnoloogia areng mõjutab inimeste turvalisust ja/või loovust. Neljanda variandi valinutel tuli analüüsida, kuivõrd võimalik ja vajalik on väikerahval hoida oma keelt tänapäeva globaliseeruvas maailmas.
Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse eksamitegija lugemis- ja kirjutamisoskust. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidele, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust.