/nginx/o/2022/09/29/14864512t1h56d3.jpg)
Saarte Hääl käis koos riigi- ja vallaametnikega Kuressaare nurgatagustes, kogunemispaikades ja mahajäetud hoonetes, kus noored, aga ka täiskasvanud aega veedavad. Maakeeli öeldes joovad ja laaberdavad.
GALERII JA VIDEO ⟩ Politsei avalikustas koolilaste joomaurkad
Avanenud pilt oli pehmelt öeldes hämmastav, eriti see, kui palju on Kuressaares, meie kõigi silme all mahajäetud ja ohtlikke kohti, kus noored kogunevad. Positiivne selle juures on, et kohalik politsei on need paigad kaardistanud ja püüab koostöös päästeameti ja vallaga lahendusi leida.
Politsei korraldatud ringkäigul 12. mail osalesid piirkonnapolitseinikud Kaisa Nurm ja Dairi Alliku, päästeameti ohutusjärelevalve inspektor Maria Vahter ning valla järelevalveametnikud Ardo Vahter ja Marko Mägi.
“Meie pilgu all olid ennekõike kohad, kus noored tarvitavad nii tubakatooteid kui ka alkoholi ning kus on ette tulnud ka vägivallategusid,” rääkis Kaisa Nurm.
/nginx/o/2023/05/26/15347642t1h4cbc.jpg)
Ta lisas, et ühise ringkäigu eesmärk oli luua ühine infoväli päästeameti ja vallavalitsusega teadmaks, kus ja millises olukorras Kuressaares need kogunemiskohad on. Kas need on tule- ja/või varisemisohtlikud ning kuidas saaks ühiselt olukorda parandada.
Selliseid ühiseid tegevusi on politsei omavalitsuse ja päästeametiga ka varem ette võtnud. Politsei informeerib valda kohtadest-hoonetest, kuhu noored kogunevad või sisse ronivad, et koos aega veeta.
Tavaliselt tulevad need välja menetlustegevuse käigus, aga neist on politseile noored ka ise rääkinud. “Kuna igal maalapil ja hoonel on omanik, on politsei seesuguste noori ligitõmbavate kinnistute omanikega ühendust võtnud ja neid nende valduses toimuvast teavitanud, et olukorrale lahendust otsida,” ütles Nurm.
Viisteist hüljatud kohta, kus teha rumalusi
Sel korral kontrolliti reidi käigus Kuressaares 15 kohta, aga kindlasti on selliseid maju ja nurgataguseid linnas veelgi, kuhu seekord ei jõutud. Noored on oma kogunemiskohtadele ka nimed andnud: autokool, vol. 2, objekt, surka onn, leivakas jne.
Vältimaks nende kohtade veel laialdasemat külastamist ei avalda Saarte Hääl nende täpseid aadresse.
/nginx/o/2023/05/26/15347644t1ha744.jpg)
Lisaks niisama ajaveetmisele või alkoholi tarbimisele on noored mõnes kohas endale sisse seadnud lausa teise kodu ning neis hoonetes, kus on katus pea kohal ning aknad ja uksed ei ole kinni löödud, on noored ka öid veetnud.
Üks populaarsemaid on kesklinnast mitte kuigi kaugel asuv mahajäetud hoone, mis on juba eelmisel aastal nii politsei kui ka vallavalitsuse huviorbiidis olnud. Paraku pole omanik midagi ette võtnud, et noored sinna sisse ei pääseks.
Sedasama noorte seas populaarset kohta käis eelmisel sügisel vaatamas ja teavitas sellest ka valda päästeameti ohutusjärelevalve inspektor Maria Vahter.
Mõne aja möödudes kutsuti päästjad kõrvaolevasse garaaži põlengut kustutama. “Tänaseks ei ole selgunud, kas tulekahju oli seotud noorte kogunemisega, kuid seda ei saa välistada,” ütles Vahter, kelle sõnul teevad kasutuseta seisvad hooned, kuhu noored sisse pääsevad, päästeametile suurt muret.
“Ühes majas, mida külastasime, olid hoovis aknad avatud, maja oli kaltse täis ning näha oli, et hoones käiakse suitsetamas ja joomas ning võimalik, et ka ööbitakse,” rääkis Vahter.
Ahjus oli näha veel põletatud paberit ja muid materjale, mis on Vahteri sõnul väga ohtlik. Hoone korsten on amortiseerunud ja ahju vahetus läheduses vedeles põrandal mitmesugust põlevmaterjali.
Valla järelevalve osakond lubas hoone omanikuga ühendust võtta. Lahenduseks saab politsei hinnangul olla niisugustesse hoonetesse igasuguse sissepääsu välistamine, nii et uksed-aknad oleksid kindlalt suletud.
Muret teevad ka noored püromaanid
“Omanikuks olemisega kaasneb ka vastutus ja omanik peab tagama, et võõrad tema valdustesse ei pääse,” toonitas Kaisa Nurm. Muidugi paneb ta ka kõigile lapsevanematele südamele, et lapsed peavad öösel ikka kodus olema ja vanemad peavad teadma, kus nende lapsed viibivad.
Päästeamet on tegelenud noorte kogunemiskohtade ja ohtlike lõketega juba eelmisest aastast, mil ühes kogunemispaigas tehtud ohtlik lõke pani ohtu metsa ja muu maastiku Kuressaare tervisepargis ja Nooruse kooli läheduses.
:format(webp)/nginx/o/2023/05/26/15347645t1h0207.jpg)
“Noored tegid Kuressaare tervisepargis keset metsa suure lõkke, kuhu visati ka autorehv. Õnneks märkasid möödujad suitsu ja helistasid häirekeskusse, nii et päästjad jõudsid lõkke kustutada, kuid oht metsale ja maastikule oli väga suur,” rääkis päästeameti ohutusjärelevalve inspektor Maria Vahter.
Tervisepargi mets on ka üsna tihe ning suure päästeautoga on Vahteri sõnul sinna keerukas ligi pääseda. Seetõttu on ülimalt oluline, et seal lõkketegemise keelust kinni peetaks.
Kuressaare on väike koht ja selline tegu pälvib suurt avalikku huvi, mistõttu alustas päästeamet eelmisel aastal viie alaealise suhtes väärteomenetlust ning palus kohtul kohaldada nende suhtes mõjutusvahendit.
Kuid lõkkeid tehakse edasi ja Kuressaare lähiümbruse metsades on nii mõnigi punker, kuhu me ka reidi käigus sattusime.
“Et ka praegusel tuleohtlikul ajal tehakse jälle ohtlikke lõkkeid selleks sobimatutes kohtades, pöördusin politsei poole, paludes nendelt võimalike lõkkepaikade kohta infot,” rääkis Vahter, lisades, et osa kohti oli juba varasemast teada, kuid oli ka uusi.
Seni ei ole päästeametil valla järelevalve osakonnaga ohtlikest lõkketegemistest ja noorte kogunemiskohtadest juttu olnud, kuid Maria Vahter loodab, et tehtud reidist areneb edasi hea koostöö.
Ohtlike metsalõkete asemele grillimiskohad
“Saame järelevalve osakonnaga peatselt uuesti kokku saamaks teada, kas omanikega on lõkkekohtade likvideerimises ja majade sulgemises kompromissile jõutud,” ütles Vahter.
Maikuus enne reidi käisid päästeameti esindajad koos politsei ja keskkonnaameti esindajaga vallavalitsuses ettepanekuga rajada Kuressaarde mõned avalikud nõuetekohased grillimiskohad.
“Selliste kohtade loomine võimaldaks kõigil linnakodanikel, kellel ei ole oma hoovi ega võimalust kuhugi kaugemale RMK platsile väljasõitu korraldada, grillida selleks ette nähtud paigas,” ütles Vahter.
Ta lisas, et nii saaks ka alaealisi suunata sobilikesse paikadesse lõket tegema, mitte ei tegeleks ainult keelamisega.
Vald on ettepanekuga nõus ja otsib lahendusi, et mõned sellised kohad pilootprojekti käigus rajada. Paraku ütles järelevalve juhtivpetsialist Ain Kõiv, et hetkel pole vallal selleks raha.
Seni kuni avalikke lõkkeplatse pole, palub Maria Vahter kõikidel inimestel, kes märkavad ohtlikke lõkkeid või täheldavad mahajäetud hoonetes mingit liikumist või tegevust, päästeametit sellest teavitada. Eriti oluline on märkamine ja teavitamine, kui suitsu tuleb metsatukast, kust seda kohe kindlasti tulema ei peaks.
Alaealiste kokkusaamiskohtade kaardistamisel on nii politseil, päästeametnikel kui ka vallal palju abi nii naabrite kui ka möödujate tähelepanekutest ja infost, kui märgatakse liikumisi ja varjatud tegevust paigus, kus seda olla ei tohiks.
Mõne aja pärast istutakse ringkäigul osalenutega politsei initsiatiivil ühise laua taha, et arutada, mis olukorras tühjana seisvad või mahajäetud hooned on.
“Hea meel on tõdeda, et pärast ringkäiku on mõnda kontrollitud paika hakatud korrastama, patrullides nägin, et noorte slängis leivaka, kõigile tuttava Kohtu 7a kinnistu tänavapoolset serva on asutud puhastama,” märkis Kaisa Nurm.
Sellesama vana leivakombinaadi hoone kohta tegi ka Saarte Hääl vallavalitsusse hiljaaegu päringu, kuna oleme saanud korduvaid vihjeid hoone halva seisukorra kohta.
Valla järelevalveteenistus vastas, et kõnealust hoonet on kontrollitud ja Kohtu 7a kinnistul ei õnnestunud tuvastada varemeid, kus lapsed saaksid turnida.
Järelevalve peaspetsialist Ardo Vahter ütles mõni päev enne kõnealust ühisreidi, et välisel vaatlusel ei tundu hoone varisemisohtlik olevat ning sinna ei pääsenud ka sisse, sest ukse- ja aknaavad on suletud – vähemalt esimesel korrusel.
“Seega on meie hinnangul omaniku poolt tagatud, et kõrvalised isikud ei saa hoonesse pääseda,” ütles Vahter.
Mis puutub kinnistu heakorda, siis siinkohal on Vahteri sõnul omanikule küll palju ette heita. “Saatsime omanikule kirja, milles vallavalitsus juhib tähelepanu heakorra-alastele puudujääkidele ja palub kinnistu korda teha. Edasised meetmed selguvad pärast omaniku tagasisidet,” rääkis Vahter.
Nädal pärast reidi teatas ta, et omanikuga saadi ühendust ja omanik lubas heakorra tagada.
Kogunemiskohtade reidi tulemusena sai ka järelevalveteenistus teada suure hulga uusi objekte, millega on vaja tegeleda. Varem on vallal Vahteri sõnul olnud kokkupuuteid vaid nelja sellise kinnistuga. (Olgu meenutatud, et kokku käidi neid reidil läbi 15, mis ei ole ka veel kõik.)
“Osaliselt on tegemist hoonetega, mida ei kasutata ja kus kinnistu heakord ja hoonete seisukord jätab soovida,” oli Ardo Vahteri reidijärgne kommentaar.
Ühel juhul on vald varemalt kinnistu heakorda parendanud ja seal asuvatesse hoonetesse sissepääsu tõkestanud asendustäitmise korras. Ühe kinnistu puhul, kus ka elatakse, kuid on probleeme heakorra tagamisega, on Vahteri sõnul elaniku tähelepanu juhitud.
Ta lisas, et heakorra tagamiseks piisab enamasti kinnistu omaniku teavitamisest, et puudused tuleb kõrvaldada. Keerulisem on kinnistutega, mille omanik elab välismaal, omaniku asukoht on üldse teadmata või on omanik väga kõrges eas.
“Sellistel juhtudel on ettekirjutuste ja sunnirahadega keeruline soovitud tulemusi saavutada. Mis puudutab aga trahvimist, siis valla heakorra eeskirja rikkumise eest on võimalik karistus määrata väärteo korras ehk trahvida ainult juhul, kui eeskirja rikkumisega on põhjustatud oht inimese elule ja tervisele või looduskeskkonnale,” selgitas Ardo Vahter.
Selliseid ootamatuid avastusi kogunemiskohtades, mille lahendamine või millega tegelemine kuuluks valla järelevalveteenistuse pädevusse, Vahteri sõnul ei olnud.
Heakorra-alaste rikkumiste osas on kinnistu omanikega juba ühendust võetud või võetakse lähiajal ning määratakse tähtaeg asja kordategemiseks.