Saarlased toimetavad hariduse disainimise eesrinnas
Sel nädalal kogunevad Narva-Jõesuus hariduselu eestvedajad ja huvilised, praktikud, teadlased ja filosoofid Eesti teadusagentuuri (ETAG) korraldatud Miks.ee teaduse populariseerijate suvekoolis, et jagada kogemusi, genereerida uusi ideid ja vaatenurki ning leida ühiselt võimalusi meie hariduselu arendamiseks. Ehk siis et leida uusi lahendusi hariduse sisuliseks disainimiseks.
Liiga palju ja pikalt oleme kõnelenud probleemidest meie haridusmaastikul. Ja liiga vähe ja vaikselt oleme rääkinud uudsetest toimivatest lahendustest. Liiga palju on ka kartusi muutumise ees. Sel nädalal on õhus sisulisi hariduselu arendusi, mille üheks eestvedajaks on ka saarlased, Saaremaa gümnaasiumi (SG) rahvas ja eestvedaja koolijuht Ivo Visak, kes on ETAG-i üritusel üks peakõnelejatest.
"Põhimõtteliste muudatuste tegemine võtab aega! Haridusvaldkond nõuab süvenemist ja väsimatut miks-küsimuse küsimist, et põhimõtteline tuum saaks võimalikult selgeks. See on tegelikult äraunustatud vana tarkus – talupojatarkus uues kuues. Eesti haridus ei ole start-up, mis tuleb kiirelt parimale pakkujale maha müüa, vaid pidevalt arenev demiurg, mida tuleb toita mõõdukalt, et tal karv läigiks ja et ta looks eesti noortele uut väärtust täna ning ka tulevikus," rääkis Ivo Visak.
Visak on kindel, et selleks, et see võimalikuks saaks, peab eksperimenteerima ja julgema tuua ka Eesti haridussüsteemi uusi mõtteid. Tema sõnul näitab siiski ainult aeg, millised ideed jäävad ellu ja millised mitte. "Proovime Saaremaa gümnaasiumis anda oma panuse ja selle läbi ka omakasupüüdlikult enda tööd selgemaks ja paremaks teha," võtab Visak lühidalt kokku Narva-Jõesuus kolleegidele räägitu.
Saaremaa gümnaasium on küll noor, kuid kooli esimesed tegutsemised on kulgenud uute paradigmade tähendusväljadel ning olnud eeskujuks kogu Eesti haridusmaastikul. Samuti on uuenenud arusaamised disainist kui sellisest. Enam ei mõisteta disaini vaid firmamärkidega käekottide või turistide meelitamiseks tehtud suveniiride kaudu. Disain kui selline on saanud uue tähenduse erinevate tegemiste ja protsesside kontekstis kui vahend ja/või võimalus muuta elu tõhusamaks, tulemuslikumaks. Muuta elu huvitavamaks ja seeläbi ka lihtsamini elatavaks.
Visaku sõnul olid kooli (SG) käimalükkamisel olulised mitmed protsessid, mis aitasid uudset vaadet gümnaasiumiharidusele disainida, toetatud haridusdisaini keskuse ja selle juhi Merike Rehepapi poolt. Seda just nimelt eelhäälestamise paikasaamisel – näiteks, kas meie peamised ideed ja väärtused meeskonnana on sarnased, kas astume ühte sammu, kas mõistame protsesse ühte moodi. Koolijuht tõdeb, et praegu toimub hea koostöö haridusdisaini õpikogukonnas, kus ca 10 SG õpetajat on loonud põhjaliku koostöökeskkonna ja kus on nähtaval kolmeaastane protsess, mis on toonud põhimõttelise muutuse juba näiteks klassijuhatajate tegevuses.
"Praegu toimetame õpikogukonnas just selle nimel, et tegevused saaksid järgnevatel aastatel juurutatud koolis üldisteks põhimõteteks," on koolijuht muutuse edasiarendamise suhtes optimistlik, "ehk peamine erisus ongi see, et me eksperimenteerime haridusdisaini valdkonnaga."
Julgus muutuda ja kartmatus katsetada annab lisaväärtuse ja võimaluse olemasolevaid ressursse tõhusamalt kasutada. Visaku sõnul on olnud ka tagasilööke, kuid nendest saab vaid õppida ja need on ühed parimad edasiliikumise võimalikkuse indikaatorid.
Saaremaa gümnaasiumi kogemus on olnud võimaluseks õppida ka teistele. Nii Saaremaa Nooruse kool direktor Marit Tarkini ja Vanalinna kool õppejuhi Anni Haandi kaudu on juba "nakatunud". "Nakkus levib orgaaniliselt!" on Ivo Visak optimistlik.
Kuidas aga said kokku kaks esmapilgul nii erinevat teemat nagu haridus ja disain? Miks oli vaja neid kokku liita ja üheskoos tähendusi looma panna?
"Meie teekond algas lähteülesandest, kus oli vaja jõustada disainiõpet üldhariduses. Me avastasime, et disainiõpe vajab soodsat pinnast, mis selle õppe rakendumist toetaks. Et õpetajad, kes kas disaini õpetavad või muul moel koolis toimetavad, peaksid ka vajalikuks sarnaseid põhimõtteid järgida. Siit sai alguse mõiste "haridusdisain", kus haridus tähistab konteksti, kus disainimine toimub, ning disain kannab endas mõtteviisi ja varustab teekonda protsessiga. Seetõttu on mõeldamatu, et disain toimetaks lahusolevalt hariduse teoreetilistest ja metodoloogilistest printsiipidest,"rääkis Eesti haridusdisaini keskuse juht Merike Rehepapp.
Rehepapp täpsustab, et iga protsess on tegelikult õpiteekond, mille puhul on oluline nii läbiviijate kui ka osalejate õpihoiak. Tema sõnul olukorras, kus disainer loob eeldused uueks, peab kasutaja selles uues ju elama õppima. Kui aga disainer ei tea midagi õppimisest, ei tea ta ka seda, kas see uuendus on üldsegi õpitav või millises mahus ja kui kiiresti see toimub. Konteksti tundmine on disainerile kohustuslik.
"Tänapäeval, kus me tegeleme väga komplekssete olukordade ja kiirete muutustega, on naiivne arvata, et see kõik on lihtsasti hoomatav ja kiiresti lahendatav," lisab Rehepapp. "Esmalt on vaja tajuda probleemi tegelikku olemust, selle avaldumise kohta, suurust ja mõju ning alles seejärel saab hakata sekkumisi planeerima."
Haridusdisaini asjatundjate Merike Rehepapi ja Helen Arovi sõnul on tarvis oskust igaühe elukogemuse pinnalt tekkinud arusaamu ära kuulata ja nendes ühisosa otsida. "Seda soovimegi hariduses juurutada," võtavad Rehepapp ja Arov kokku haridusuuenduse eesmärgi. "Samuti tuleb tugevdada suutlikkust vaadata probleemidele otsa laiemas kontekstis ning uurides erinevate osapoolte vaateid ja oma tegevuste mõjutasandeid."
Selle nädala üritusel Narva-Jõesuus on kokku saanud ligi 70 hariduse probleemide üle muretsejat. "Kuna usume, et probleemidesse tuleb süüvida ja samuti seda, et kiirustamine on õppimise suurim takistaja, siis püüame luua protsesse, mis on ajaressursi poolest kooskõlas probleemide keerukusega," on Merike Rehepapp ja Helen Arov ühel nõul.
Uuenduslike hariduslike mõtete ja lahenduste initsiaatorid loodavad, et protsessid, mis on saanud tõuke haridusdisaini keskusest ning mille praktikad ja reaalsed edusammud on Saaremaal kanda kinnitanud, jätkuvad ka siis, kui selle nädala üritus on läbi. Lootus on, et kooliaasta alguses külvatud haridusdisaini seeme hakkab võrsuma erinevates koolides ja kogukondades üle Eesti. Protsesside tagasisidest tuleb esile, et juba täna tajutakse ettevõtmise kasuna nii uute seoste leidmist, koostöise meeskonna tekkimist kui ka oma tegevuse tähenduslikkuse paremat tajumist.
Kuna Eesti on väike, siis julgustavad nii Visak, Rehepapp kui ka Arov võtma kontakti nende haridustöötajatega, kes on juba haridusdisaini protsesse läbinud, et neilt selle tegevuse kasu ja mõju kohta järele pärida ning saada inspiratsiooni leidmaks uute lähenemiste kaudu vanadele muredele lõpuks ka lahendusi. Saarlastel on seda lihtsam, sest head mõtted ja targad lahendused on juba koduõuel ootamas.