Meie laste salaelu Emale vale ööst sõbra juures, tegelikult pidu “Betoonidel” või “Bordus”

Lisatud Kuressaare joomaurgaste kaart
Foto: Siim Metsmaa / Saarte Hääl
Copy

See ei ole jutt vägijoogi proovimisest või esimese suitsu tõmbamisest vanemate pilgu alt eemal. Olukord Kuressaare noortepuntides on pehmelt väljendudes päris hull.

Kevadel kirjutasime alaealiste kogunemiskohtadest, varjatud joomaurgastest, mida Kuressaare suuruse linna kohta on erakordselt palju. Oleme kirjutanud alaealiste sõltuvushäiretest ja sageli käivad laste “vägiteod” läbi politseiteadetest. Nii nagu see oli eile ja on homme.

Aga vaatame hetkeseisu, mida peegeldab mõnel määral politsei statistika. Tänavu on korrakaitseorganid tegelenud enam kui poolesaja noorega, neist suurema osaga mõne üksiku korra. Paarikümne noorega, kel kaheksa kuu jooksul kirja saanud kümned juhtumid, käib aktiivne töö selle nimel, et nad enam lollusi ei teeks.

Äärmusliku meetmena on viis neist prokuratuuri või vallavalitsuse ettepanekul saadetud kuni üheksaks kuuks kinnisesse lasteasutusse.

Osa murelastest on koos perega kolinud mandrile, mõnikord aga ongi kambas mandri noored, kes suvel Saaremaal vanavanematel külas.

Suures pildis on tegu ühe vahetuvate liikmetega seltskonnaga, kes koguneb ööhämaruses mahajäetud majalobudikes ja käestlastud kinnistutel.

Ühel päeval võib neid kohal olla viis, teisel kümmekond või rohkemgi. Ühel päeval ollakse ühtedega sõber, järgmine kord aga juba teiste noortega koos, kuna suhted on sassi läinud.

KONTROLLREIDID JÄTKUVAD: Politsei kinnitusel korraldatakse mahajäetud hoonete ja kruntide reidi koostöös päästeameti ja vallaga ka edaspidi, et anda teada kohtadest, mille osas valla järelevalveteenistus omanikega suhtlema peab. Tänavu maikuus osalesid reidil teiste seas valla järelevalveteenistuse peaspetsialistid Ardo Vahter ja Marko Mägi, keda juhatas patrullpolitseinik Dairi Alliku.
KONTROLLREIDID JÄTKUVAD: Politsei kinnitusel korraldatakse mahajäetud hoonete ja kruntide reidi koostöös päästeameti ja vallaga ka edaspidi, et anda teada kohtadest, mille osas valla järelevalveteenistus omanikega suhtlema peab. Tänavu maikuus osalesid reidil teiste seas valla järelevalveteenistuse peaspetsialistid Ardo Vahter ja Marko Mägi, keda juhatas patrullpolitseinik Dairi Alliku. Foto: Siim Metsmaa / Saarte Hääl

"Kukununnu ei joo, ei suitseta!"

Saarte Hääl vestles emaga, kelle 16-aastane poeg sattus kampa eelmise aasta augustis. Ema uskus algul, et poiss on öösiti sõbra juures, kuid kuulis peagi tuttavatelt vihjeid, et poeg hängib hoopis kahtlase seltskonnaga linna vahel.

Kui alguses ajas poiss tagasi, et sõbrad pole pahad ja vanemad inimesed näevad tonti, siis ühel hetkel oli noormees sunnitud tunnistama: nii lahja kui ka kange alkohol, sigaretid ja kanep, varastamine, peksmised ja huligaanitsemine on selle mitmekümnepealise kamba jaoks sagedane ajaviide. Suurem osa lastest on vanuses 14–17, kuid ei puudu ka järelkasv ning nooremad kambalised võivad olla lausa kaheksased.

Nii linnast kui ka maalt pärit noored saavad kokku ikka Kuressaares, kodudes luuletatakse aga ööbimistest “sõbra juures”. “Kui 14-aastane tütar või 16-aastane poeg ütleb, et läheb ööseks sõbra juurde, siis kontrollige, kas ta on seal, kas tuleb samast uksest välja?” soovitavad Saarte Hääle vestluspartnerid.

Noorte kogunemiskohad

Kuressaares on mitukümmend kohta, kus noortel on võimalik rahulikult aega veeta: “Betoonid” Kaare tänaval, Vete tänava punker ehk “Vol 2” Tolli tänaval vana elektrijaama kõrval.

Või siis “Bordu” ehk Saare teeninduskombinaadi varemed Pikal tänaval, vallikraavi saared, “Leivakas” ehk kunagise leivakombinaadi hoone. Väidetavalt saavad noored sisse ka Kaare 3 endisesse kasarmuhoonesse ehk “Tontasse”. Vaja ainult veidi “naelu keerutada”.

MÄRKA, AGA ÄRA SISENE. Politsei tuletab meelde, et omavoliliselt kellegi teise kinnistule siseneda ei tohi. Kaardil on kogunemiskohad märgitud selleks, et läheduses toimetav kogukond märkaks alaealiste tegevust ja teataks vajadusel politseile.
MÄRKA, AGA ÄRA SISENE. Politsei tuletab meelde, et omavoliliselt kellegi teise kinnistule siseneda ei tohi. Kaardil on kogunemiskohad märgitud selleks, et läheduses toimetav kogukond märkaks alaealiste tegevust ja teataks vajadusel politseile. Foto: ALLIKAS: PPA / SAARTE HÄÄL; graafika: LIINA ÕUN

Noorte kogunemiskohad

  1. Kohtu 7a "Leivakas" ehk endine leivakombinaat
  2. Aia 70 garaažide taga
  3. Kastani 2a varjatud nurgatagune koht
  4. Transvaali 51 "Kollakas"
  5. Vete 4 "Vol2" endise elektrijaama kõrval
  6. Garnisoni 15 kuurid
  7. Komandandi 13 kiviaia ja põõsastega piiratud nurk
  8. Marientali tee 10 "Kivihunnik"
  9. Talve 88d jalgpalliväljaku kõrval
  10. Meierei 5 kunagine pumbajaam piimatööstuse taga metsas
  11. Kihelkonna mnt 8a "Surka onn" Suuresilla juures
  12. Karja 25 "Betoonid" ehk endise autobaasi tagumisse nurka ladustatud betoonplokid
  13. Karja 29 "Estakaad", mille all varjatud koht
  14. Sirge 4 "Objekt/Putka"
  15. Pikk 26 "Bordu" – endise Saare kombinaadi varemed
  16. Garaažid Kuressaare spordihoone taga
  17. Rohu lasteaia hoov
  18. Hariduse kooli staadion
  19. "Kõver puu" Smuuli 3 maja taga
  20. Vallikraavi üksikud saared ja "Rotiurg/Rotiauk" valli sees Titeranna-poolsel küljel
  21. Golfiväljaku linnuvaatlustorn Lahe tn otsas
  22. Kitzbergi tänava bussiparkla hoone veranda
  23. Lasteaia 4 "Sõbra kuurid" Sõbralt Sõbrale poe taga
  24. Kuressaare turg, turuhoone taga oleva maja ja aia vahel
  25. Saaremaa gümnaasiumi hoov
  26. "Spaigid" – Talve 63 hoone Pihtla tee poolne ots
  27. Ida-Niidus Kirde ja Ida tänava vaheline metsatukk ehk "Titemets"
  28. Kaare 3 "Kasarmu"
  29. "Eluheidikud" Auriga keskuse taga metsas
  30. Lehe tänava "Põõsad"
  31. Karl Ojassoo 4 garaažid
  32. Tallinna tn 61 endise Diivaniparadiisi taga

Kes siis on nende laste vanemad ja miks nad laste lollustele piiri ei pane? Osa emasid-isasid tõesti ei tea midagi, kuid osa peidab pea jaanalinnu kombel liiva alla ega taha tunnistada, et kasvatuses on midagi päris nihu läinud.

“On ka selliseid, kes ei usu, ütlevad, et nende kukununnu ei joo, ei suitseta, rääkimata muudest tegudest,” teab ema, kes sai oma valusa teadmise poja salaelu kohta pärast seda, kui poiss oli otsustanud kambast lahkuda ja selle eest kõvasti läbi peksti. Ka hiljem on teda korduvalt rünnatud.

“On palju noori, kes tahaks välja, aga nad ei saa, siis nad hakitakse ära,” räägib noormees. Kord, kui talle tänaval keset päeva kallale tuldi, kutsus poiss telefoni teel ema appi.

“Saatsin poja koju ja läksin emalõvina ründajatele vastu,” meenutab ema. “Meid pojaga lubati mõlemat ära tappa. Küsisin, kas nad vanglasse ei karda sattuda ja sain vastuseks, et ta just tuli sealt. Uskumatu!”

Politseid huligaanid ei karda. Nagu vahendab kambajõmmide hoiakut sealt välja pääsenud noormees: “Mis neist karta, paksud sõõrikusööjad ei jõua järele ja kui jõuavadki, siis ei tee ikka midagi, sest seadus peale ei hakka.”

Pärast seda rünnakut rääkis poiss emale kõik ära ja too käis kuu aega öösiti linnas “patrullimas”: “See oli jube pilt. Alaealiste pundid, viinapudelid ees, suitsetavad, karjuvad, peksavad, lõhuvad! 10-aastane tuleb vastu, suits hambus. Vau, mis ööelu meie linnas!”

VARJATUD NURGATAGUSEID JAGUB: Aia 70 on üks mitmekümnest kohast, kus pidevalt juuakse. Noorsoopolitseinik Kaisa Nurme sõnul on seal tihti ka täiskasvanud alkohoolikuid, kellelt noored viina saavad.
VARJATUD NURGATAGUSEID JAGUB: Aia 70 on üks mitmekümnest kohast, kus pidevalt juuakse. Noorsoopolitseinik Kaisa Nurme sõnul on seal tihti ka täiskasvanud alkohoolikuid, kellelt noored viina saavad. Foto: Siim Metsmaa / Saarte Hääl

Öine hulkumine tuleb muuta ebamugavaks

Lapsevanem leiab, et politsei peaks kohti, kus noored kogunevad, tihedamini kontrollima. See teeb elu ebamugavaks. Teise soovitusena tuleks autobaasi tagahoovis vedelevad “Betoonid” ja “Estakaad” likvideerida, vanad Nõukogude sõjaväest jäänud varemed nagu “Objekt” Sirgel tänaval lammutada. Kõik kolemajade lahtised avad peaks aga korralikult sulgema, et sissepääsemine välistada.

Noored oskavad urgastes olla vaikselt, sest kehtib reeglite süsteem. “Näiteks “Vol 2-s” (Vete 4) tuleb kella seitsmest olla haudvait, 11–12ni sosistada, pärast seda võib normaalse häälega rääkida ning kui keegi tulebki kohale, see kolgitakse läbi,” toob noormees näite.

Vägivalla abil hangitakse ka raha viina, suitsu ja kanepi ostmiseks. Üks viimaseid avalikuks saanud vägivallakuritegusid oli raharööv kuu aega tagasi Kuressaares Põhja tänaval. Aga veel paar näidet: suvel peksti läbi Soome turist, tema fotoaparaat rändas pandimajja ja “teenistus” kulus viina ostmiseks. Bussijaamas anti peksa vanainimesele, kes julges avalikus kohas joomise kohta küsida.

Alles paar nädalat tagasi oli osa sellest kambast, poiste hulgas ka üks tüdruk, kohtu all võõraste autodega sõitmise eest. Viiele alaealisele pandi juriidilises keeles süüks “sõidukite kasulike omaduste tarbimist” ja üks neist saadeti kinnisesse lasteasutusse, teised allutati käitumiskontrollile.

Väidetavalt on kambas ette tulnud ka väga räigeid isikuvastaseid kuritegusid nagu vägistamine, kuid ohvri suu suletakse tapmisähvardustega. Lastekaitsetöötajad on näinud laste käsi, mis on stressiga lõigutud triibuliseks nagu trips-traps-trull.

Tänavu kaheksa kuuga registreeriti Saaremaal 18 alaealiste kuriteojuhtumit, samapalju kui mullu, kuid vähem kui aastal 2021 (26). Enamik neist on peksmised ja auto omavolilised kasutamised. Kergemaid pahategusid menetleb politsei väärtegudena ja nende arv on viimaste aastate võrdluses mõnevõrra langenud. Tänavu augusti lõpuni oli neid 118, mullu sama ajaga 107 ja veel aasta varem 158. Enamasti on väärteod seotud alkoholiga (neid on tänavu märgatavalt rohkem) ja kergliiklejatega (jalakäijad, jalgratturid, tõuksid). Kanepiga seotud väärtegude arv on tänavu langenud kaheksalt neljale.

Kuid muidugi ei näita numbrid päris tegelikkust – osa väärteojuhtumite puhul lihtsalt räägitakse noortega ja tehakse hoiatus. Samuti jääb suur osa pättustest ainult noorte endi teada ja vahele.

Kuressaare politseijaoskonna piirkonnagrupi juht Minna Raun räägib, et kui politseinikud näevad kahtlast tegevust või viiteid võimalikule korrarikkumisele või selle võimalusele, siis sekkutakse. Kui noored seadust ei riku, käituvad viisakalt ja ei ole ka kellaajaliselt avalikus kohas viibimise keeldu, siis ei ole politseil alust neid laiali saata.

“Võime ju rääkida, et aitame, aga see tuleb ka vastu võtta. Lapsed ei ole politsei lapsed ega omavalitsuse lapsed, nad on oma emade ja isade lapsed.”

Minna Raun

Rauna sõnul on alaealiste kogunemiskohad koostöös vallaga kaardistatud ja spetsiaalseid politseireide tehakse sinna kindlasti veel. Mahajäetud hoonetega tegelemine pole politsei pädevus, kuid nende roll on ohtlikele kohtadele viidata ning siis on juba vallavõimude ülesanne omanikega suhelda, et ligipääsud mahajäetud hoonetele saaks suletud.

Minna Rauna teada on vallavalitsus nende omanikele ka märgukirju saatnud. Puhuti pole sellest abi, sest näiteks “Vol 2” ehk Vete 4 kuulub Saarte Hääle andmetel välismaalasele Tamas Nemethile, kellele võib ju kirju saata, aga tagasisidet pole. Varem on Saaremaa Haldus hoone sissepääsud korra ka sulgenud, kuid nüüdseks on need taas lahti.

Vallavalitsuse järelevalve juhtivspetsialisti Ain Kõivu sõnul kaalub vallavalitsus nüüd “alternatiivina muid meetmeid hoonete ohutuse tagamise osas”. Kõiv lisab, et kellegi kinnistu korrastamine asendustäitmise korras jääb siiski erandlikuks abinõuks, kuna see nõuab vallalt raha, mida ei pruugi omanikelt tagasi saada.

Abi vajavad nii lapsed kui ka nende vanemad

Saarte Häälega vestelnud politseinikud Kaisa Nurm ja Minna Raun räägivad, et inimestel on tänapäeval järjest enam vaimse tervise probleeme ja seda mitte ainult noortel. Lapsevanemad vajavad ise tuge, ent abi vastuvõtmine on neile tihti keeruline, kuna nad tunnevad end nurka surutuna või rünnatuna.

“Võime ju rääkida, et aitame, aga see tuleb ka vastu võtta. Lapsed ei ole politsei lapsed ega omavalitsuse lapsed, nad on oma emade ja isade lapsed,” selgitab Minna Raun. “Paraku on eituse faas mõnikord liiga pikk, kuni lapsevanem lõpuks n-ö paati tuleb ja vahepeal võib juba palju toimuda. Soovime, et lapsevanem näeks politseid kui meeskonna- või toetava võrgustiku liiget, kes soovib abistada teekonnal olukorrast välja.”

Kaisa Nurm täiendab, et lapse ja lapsevanema suhe peab olema usalduslik: “Paljud pahad asjad jääksid olemata, kui lapsel oleks üks vettpidav reegel, näiteks iga päev õigel kellaajal kodus olla.” Samuti peaksid lapsevanemad teadma oma laste sõpru ja nende vanemaid. Tihti on lastel liiga palju vaba aega ja lollusi tehakse puhtalt igavusest. Sestap peaksid vanemad last ärgitama sobiva huvitegevusega tegelema.

Saaremaa valla lastekaitseteenistuse juhataja Kerli Gutman-Laht märgib, et teisalt peegelduvad tänavalastes probleemid, mida noor ei oska muul viisil väljendada ega lahendada: “Järjest rohkem on peresid, kus on taustal vanemate lahutus, lein, traumad ja ka ebapiisavad vanemlikud oskused lapsele täisväärtusliku kasvukeskkonna tagamisel.”

Lastekaitsetöötaja ülesanne on tegeleda iga juhtumiga individuaalselt ja leida just seda konkreetset peret ja noort kõige paremini abistavad meetmed. Suur rõhk noore abistamisel on võrgustikutööl, mille liikmed on lisaks lastekaitsetöötajale korrakaitse, hariduse, noorsootöö ja meditsiinivaldkonna spetsialistid.

Väga suur vastutus riskikäitumise ennetamisel on lapsevanematel, kuid vähem oluline ei ole kogukonna roll laiemalt. Mida rohkem me enda ümber toimuvat märkame, seda varem on võimalik abivajajat toetada.

“Alkoholi tarvitav ja tänaval hulkuv noor on kohe kindlasti abivajav laps. Õigel ajal abita jäänud noort on hiljem oluliselt raskem ja ressursimahukam abistada,” räägib lastekaitsetöötaja.

Justiitsministeeriumi projekti “Nooresõbralik õigussüsteem” eestvedaja Laidi Surva ütleb, et Saaremaa noorte riskikäitumise ennetamiseks on alates suve algusest korraldatud regulaarseid kohtumisi Saaremaa politsei, sotsiaalvaldkonna ja noorsootöö spetsialistidega.

Kaardistatakse, kuhu noori rohkem kaasata ja suunata. Politsei kaardistab, kes kuuluvad kampa ja kus nad aega veedavad.

Kriminaalvastutuse iga on 14 aastat ja Laidi Surva sõnul on olemas paindlikud võimalused, mida pahategudelt tabatud noortega ilma kohtu ja vanglata teha. “Tihtipeale on halvasti käituvate laste probleemide taga muud põhjused, me tahaks neid ravida,” sõnab Surva.

Mis on aga saanud Saaremaa vallavalitsuse plaanist luua meie oma alaealiste ravikodu, millest mullu detsembris rääkis abivallavanem Riina Allik.

“See arutelu ei ole kuhugi jõudnud, rahalisi vahendeid selleks lihtsalt ei ole. Ei ole vastavaid toetusmeetmeid ja ka valla finantssuutlikkus ei võimaldaks omaosaluse tasumist,” tunnistab ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles