/nginx/o/2019/02/11/11779957t1h4910.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/08/11/14752602t1h17d1.jpg)
Üleriigiline ohusireenide projekt on jätkuvalt töös ning üks linnadest, kuhu sireenid paigaldatakse, on Kuressaare. Ehkki sireenid loodeti üles panna veel sel aastal, on asi venima jäänud.
Päästeameti sireenivõrgustiku projektijuht Tambet Vodi märkis, et projekti algses ajaplaanis on tekkinud väike viivitus, kuna paigalduse korraldamine on osutunud ajakulukamaks.
„Plaanisime jõuda kõik 22 asulat kaetud selle aasta lõpuks, kuid praeguse teadmise baasilt saame öelda, et tähtaeg kõikide sireenide paigaldamiseks lükkub 2024. aasta esimesse poolde,“ sõnas Vodi.
Samas ei osanud ta veel öelda, millal täpselt Kuressaarde sireenid paigaldatakse. „Sellest sõltuvalt ei saa rääkida ka kindlatest asukohtadest – omanikega läbirääkimised on veel tegemata,“ tähendas ta. „Kindlasti hoiame avalikkust kursis, kui projektis planeeritud asulad saavad sireenidega kaetud ning anname teada, kuhu need täpsemalt paigaldatud on.“
Eestisse loodava ohusireenide võrgustiku esimene sireen paigaldati tänavu veebruaris Viljandisse, päästekomando hoone katusele.
Kiireks ohuteavituseks kasutab riik ka juba praegu erinevaid kanaleid ja vahendeid, mis võimaldavad võimalikult palju inimesi õigeaegselt ohu eest hoiatada. Sireenide võrgustik on üks osa ohuteavituse süsteemist.
Lisaks kasutatakse ohuteavituseks ka massimeediat, asutuste veebilehekülgi ja sotsiaalmeediakanaleid, mobiiltelefoni sõnumeid (EE-Alarm), vajadusel ka alarmsõidukite valjuhääldeid ja ukselt uksele teavitamist.
Loodav sireenide süsteem hakkab ohuolukorrast teavitamiseks edastama helisignaali. Taolised olukorrad on sõjaline oht, suurõnnetused, hädaolukorrad (nt kiirgusõnnetus, õnnetus ohtlike kemikaalidega, terrorirünnak, massiline korratus jms).
Helisignaal saab olema minuti pikkune tõusev-langev heli, mida 30 sekundi järel korratakse kolm korda. Kui ohust antakse teada sireenidega, siis tuleb kiirelt varjuda siseruumidesse ning jääda ootama edasisi riigi juhtnööre.
Sireeniga koos jõuab inimesteni ka asukohapõhine SMS-teavitus esmaste tegutsemisjuhistega. Sireeniheli on mõeldud eelkõige õues olevate inimesteni jõudmiseks.
Ohusireenide võrgustiku loomiseks eraldatud 4,5 miljonit eurot on suurim investeering elanikkonnakaitsesse viimase 30 aasta jooksul.