AJA LUGU ⟩ Saaremaa mehed Põhjasõjas

EESTLASTE RELVAÜKSUSE MUNDRIKS oli Martin Körberi andmetel hall puuvillane vateeritud kuub tinanööpidega ja kollaste villaste triipudega ning kübara ümber kanti kollast nööri. Univormi juurde kuulusid sukad, saapad, talvel kasukas ja suvel kollane pihtjope. Umbes selline univorm Rootsi vägedel tollal oligi. Pildil rootslased (või siis eestlased-saarlased?) Poltava lahingus. Nii rootslased kui ka venelased kasutasid toona veel ka piike. Foto: DAVID RICKMAN

​Rootsi aja lõpul koosnes Kuressaare kindluse garnison täies ulatuses Saaremaa talupoegadest komplekteeritud musketäride üksusest, kelle võitlustee ulatus Põhjasõjas Valgevene ja Ukrainani.

Kuressaare keskaegset lossi ümbritsev bastionidest ja vallidest koosnev muldkindlustussüsteem rajati algselt Taani võimu ajal ning ehitati oluliselt ja suures osas tänapäevani näha olevalt ümber Rootsi ajal 17. sajandi lõpul ja 18. sajandi algul.

Kuna kindlus jäi otsesest sõjategevusest 17. sajandi keskel ja teisel poolel kõrvale, koosnes ka kindluse garnison väikestest ajuti kohale komandeeritud üksustest. Kuid 1670. aastatel otsustati teenistusse võtta kohapealseid talupoegi, keda nimetati ka “drillisõduriteks”.