"Eesti Vabariik on ajutine moodustis." Saaremaa vallavoliniku mõttekäik tekitas hämmastust

Saaremaa rannikumerre plaanitava tuulikupargi keskkonnamõju hindamise arutelul osutas Saaremaa vallavolinik, EKRE fraktsiooni juht Kristjan Moora, et "Eesti Vabariik on ka ajutine moodustis".

Moora võttis sõna mitmel korral. Nii mõneski saalis viibinud inimeses tekitas aga imestust repliik, mille ta sõnastas saarlastest kui Eesti ala põlisrahvast rääkides.

Seejuures viitas vallavolinik kõigepealt ETV kanalil jooksvale Taani seriaalile "Võimu kants", milles räägitakse gröönlaste kui põlisrahva kaitsmisest naftatööstuse eest.

Samuti viitas ta Võrumaale, kus Nursipalu harjutusala laiendamise tõttu võrulased end põlisrahvaks kuulutasid. "Selles olukorras, kus me praegu oleme, on saarlased ennast samuti kuulutanud põlisrahvaks, nagu ka võrulased," rääkis Moora, teenides sellega publikult aplausi ja juubeldusi.

Kristjan Moora sõnas, et põlisrahvaid kaitsevad rahvusvahelised lepped, millega Eesti Vabariik on liitunud. Ta jätkas, et Eesti Vabariik ei ole tänase seisuga põlisrahvaste õigusi tunnistanud, aga läheb väga vähe aega, kuni me selleni jõuame.

"Palju vähem aega, kui see tuulepark kestab, palju vähem aega, kui kestab Eesti Vabariik. Eesti Vabariik on ka ajutine moodustis siin maal, aga meie põlisrahvad on elanud siin sadu aastaid, tuhandeid," rääkis Moora.

Saarte Häälele täpsustas volikogu liige oma sõnavõtu konteksti pikema kommentaariga.

Avaldame selle täismahus.

"Paari minu lauset on kahjuks tsiteeritud kontekstiväliselt ja palun seda mitte teha.

Terviklik kontekst, millest ma rääkisin, on seotud Eesti Vabariigi territooriumil elavate põlisrahvaste pika ajalooga ning vajadusega meie rahva huve ja õigusi ise jätkuvalt kaitsta.

Saarlased on oma saartel elanud enne kõiki teisi ajaloost teadaolevaid rahvaid.

Oleme üle elanud kõik riigikorrad ja võõrad võimud, mida siin on püütud kehtestada. Meie põlisrahva tahtega ei ole võõrad isandad tahtnud arvestada, aga nende võim meie üle on seni alati varisenud.

Nüüd tahetakse meie rannikumerre rajada tuuletööstust, taas võõraste "investorite" huvides ja nende tahtel. Sarnaseid "projekte" kavandatakse hetkel erinevate riiklike eriplaneeringutena üle Eesti juba väga suures mahus. Kõiki neid projekte on seni ette valmistatud ilma saarlastelt, läänlastelt, virulastelt, võrokestelt jt kohalikelt põlisrahvastelt luba küsimata ja meie tahtega arvestamata.

Sellega on meie tänased valitsejad viinud Eesti Vabariigi väga tõsisesse demokraatia kriisi ning juba oleme jõudmas ka õiguslikku ja poliitilisse kriisi, sest seniste meetoditega valitsemine ei ole enam jätkusuutlik.

Tänane Eesti Vabariik ei ole meie riigi territooriumil elavate põlisrahvaste enesemääramisi kahjuks veel tunnustanud, kuid ... saarlaste kui põlisrahva tunnustamiseni läheb palju vähem aega, kui Eesti Vabariik kestab.

Oma õigusi kaitstes aitavad põlisrahvad Eesti Vabariigil suveräänse rahvusriigina taastuda ja edasi kesta.

Kõik normid ja reeglid meie elus on pidevas muutumises. Osa Euroopa riike on juba kehtestanud palju rangemad piirnormid näiteks meretuuleparkidest lähtuvale madalsageduslikule mürale ja mürgiste ainete kogustele, mis tuulikute labade kulumisel levivad. Tuuleparkide laastavat mõju inimeste tervisele on juba piisavalt uuritud ja seniste piirnormide ajakohastamine on vältimatu.

Koos järjest rangemate ohutusnormide kehtestamisega on merre tuugenite ehitamiseks lubatavad vahemaad mõnes riigis juba nihutatud vähemalt 100 km kaugusele kaldast. Meil kehtivad hetkel paraku veel vanad normid ja piiranguala rannajoones on ikka veel kõigest 10 km.

Sellises olukorras üritavadki võõrad "investorid" hetkel kiirkorras kasu lõigata meie enesekaitselisest mahajäämusest ning loodavad oma kasumit teenida saarlaste merealade hõivamise ja meie elukeskkonna vastutustundetu kahjustamise arvelt.

Me ei lase sel toimuda.

Saarlaste kui põlisrahva pika ajalooga võrreldes on ka tänane Eesti Vabariik kui õigusruum, milles me täna elame, vaid ajutine moodustis.

Tänase Eesti Vabariigi õigusruum on paraku muudetud väga erinevaks sellest riigikorrast, mille me Eesti Vabariigi õigusjärglasena taastasime.

Eesti Vabariigi territooriumil elavate põlisrahvaste õiguste tunnustamine ja kaitsmine aitab päästa seda suveräänset rahvusriiki, mille me Eestis täna võimul olevate võõraste huvide teenrite tõttu oleme tänaseks juba peaaegu kaotanud.