/nginx/o/2021/05/20/13792397t1h3f87.jpg)
Tervisekassa põhjendab otsust jätta Kuressaare haigla südamestimulaatorite paigaldamise õiguseta teenuse turvalisuse tagamisega. Ometi on tervisekassa ise oma auditis kinnitanud, et Kuressaare haiglas pakutavale teenusele ei saa midagi ette heita.
Tervisekassa põhjendab otsust jätta Kuressaare haigla südamestimulaatorite paigaldamise õiguseta teenuse turvalisuse tagamisega. Ometi on tervisekassa ise oma auditis kinnitanud, et Kuressaare haiglas pakutavale teenusele ei saa midagi ette heita.
Saarte Hääl küsis tervisekassalt, mis on põhjendus peale meditsiinivaldkonnas valitseva konkurentsi, miks ei tohi enam väiksemates haiglates stimulaatoreid paigaldada, isegi kui seda on seni edukalt tehtud ja spetsialistid on selleks olemas.
Tervisekassa raviteenuste osakonna juhataja Tiina Satsi sõnul tegi tervisekassale ettepaneku lisada südamestimulaatorite paigaldamise protseduuridele rakendustingimus, millega jääb protseduuride teostamise õigus piirkondlikele ja keskhaiglatele, Eesti kardioloogide selts.
"Ettepanek põhineb asjaolul, et suurem raviasutuse kogemus ja paremad võimalused komplikatsioonidega tegelemiseks piirkondlikes ja keskhaiglates tagavad operatsioonide sooritamiseks turvalisema keskkonna," ütles Sats.
Kuressaare haigla: meiega pole isegi arutatud
Satsi sõnul kaalus tervisekassa otsuse langetamisel erinevaid aspekte – muu hulgas saare eripära – ja leidis, et erandeid kavandatud muudatustele ei ole ette nähtud.
"Tervisekassa on seisukohal, et lihtsamad protseduurid, mille järgi on tihedam vajadus, peaksid olema inimesele lähemal," ütles Sats. "Samas protseduurid, mis on keerukamad ja mille vajadus nii tihe ei ole, peaksid olema koondatud suurematesse keskustesse."
Satsi sõnul tagab selline lähenemine tasakaalu ohutuse ja kättesaadavuse vahel ning suuremates keskustes piisava personali arvu.
Satsi väitel on tervisekassa stimulaatorite paigaldamise teemal "kontaktis olnud " mõlema poolega – nii Eesti kardioloogide seltsi kui ka Kuressaare haigla kui praegu ainsana seda protseduuri tegeva üldhaiglaga.
Kuressaare haigla juhatuse liikme, ravijuht Edward Laane sõnul see väide aga paika ei pea.
"Mingeid arutelusid, et teenust piirata või see üldse ära lõpetada, pole tervisekassal ega ministeeriumil meie haigla juhatusega toimunud," kinnitas ta. "Vastupidi – kui minister Riina Sikkut Kuressaare haiglat külastas, kinnitas ta meile, et juhul, kui pädev spetsialist ja võimekus on olemas, ei näe ta probleemi selles, kui teenuseid osutatakse ka väiksemates haiglates – olgugi et seda pole haiglaliikide nõuetes kirjas."
Audit näitas kasu patsientidele
Laane hinnangul sisulisi argumente tervisekassa põhjendustes, miks teenuse osutamine Kuressaare haiglas lõpetada tuleb, ei ole.
"See on tervishoiupoliitiline otsus, et inimesed ei saaks kodulähedast ravi," leiab Laane, kelle sõnul tasub siin vaadata ministeeriumi poole. "Kui tervisekassa põhjendab oma otsust patsientide ohutusega, siis tervisekassa enda audit näitas, et Kuressaare haiglas pole selle protseduuri ohutusega mingeid probleeme!"
2021. aasta maist 2022. aasta novembrini läbiviidud auditis hinnati 48 protseduuri, millest 27 olid seotud stimulaatori paigaldamise ja 21 vahetamisega. Mullu 29. mail on auditi lõppjärelduses kirjas: "Audit näitab kardiostimulaatorite paigaldamise vajalikkust Kuressaare haiglas ja kasu patsientidele."
Saarte Häälele saadetud kommentaaris juhtis Tiina Sats tähelepanu raviasutuste koostöö tähtsusele.
Edward Laane sõnul pöördus Kuressaare enne, kui Saaremaal stimulaatoreid paigaldama ja vahetama hakati, sellealase koostöö sooviga ka suuremate haiglate poole.
"Nad keeldusid," märkis Laane. Näiteks tõi ta tunnustatud arsti, Põhja-Eesti regionaalhaiglas töötava Jüri Voitki seisukoha, kes kirjutas Laanele: "Küll aga olen vastu üldhaiglates kardiostimulaatorite implanteerimisele – seda haigete ohutuse huvides. Kuressaare haiglat silmas pidades keskenduksin ehhogrammide tegemisele ja kardiostimulaatorite kontrollimisele kohaloleva kohaliku personali poolt."
Ehkki Saarte Hääl küsis juba 16. veebruarilt kommentaari terviseminister Riina Sikkutilt, kes stimulaatoreite paigaldamist pudutava ettepaneku tervisekassa nõukogu koosolekule esitas, pole toimetusel pea nädala jooksul õnnestunud vastust saada.