/nginx/o/2024/02/21/15900927t1hdd3d.jpg)
Tervisekassa otsus jätta Kuressaare haigla 1. juulist ilma südamestimulaatorite paigaldamise õigusest on pahandanud paljusid saarlasi.
Tervisekassa otsus jätta Kuressaare haigla 1. juulist ilma südamestimulaatorite paigaldamise õigusest on pahandanud paljusid saarlasi.
Pärast seda, kui laupäevases lehes ilmus Saarte Hääles uudis «Minister Sikkut võtab kohapealse abi südamehädaga saarlastelt», võtsid toimetusega ühendust inimesed, kellele on südamestimulaator paigaldatud ning kes väljendasid tervisekassa otsuse üle nördimust ja muret.
«Mina pole Tallinnas kardioloogi juures käinud viis aastat,» lausus Vaiveres elav Leida Iir, kes kannab südamestimulaatorit juba 2013. aastast. «Kui oleksin kõik need aastad pidanud oma südame pärast pealinna vahet sõitma, siis mind praegu enam ilmselt poleks.»
«Minul seisab stimulaatori vahetamine varsti ees ja minusuguseid, kel nüüd on suur mure, on teisigi,» ütles Kasti küla elanik Arvo Kärner. «Olen selle reisi Tallinna ära teinud ja tean, mismoodi need asjad käivad.»
Kuressaare haiglas südamestimulaatoreid paigaldava ja vahetava kardioloogi Hasso Uuetoa sõnul on tema patsiendid tervisekassa otsusest väga häiritud ja mures.
«Tervisekassa otsus mõjutab saarlaste jaoks kardioloogilise abi kättesaadavust väga oluliselt,» ütles dr Uuetoa, kelle igal vastuvõtupäeval Kuressaare haiglas käib 20–25 patsienti.
Uuetoa sõnul on põhjus, miks stimulaatorite paigaldamise õigust Kuressaare haiglalt ära võtta tahetakse, konflikt Eesti kardioloogide seltsiga.
«Oleme seltsiga riius juba pikemat aega,» ütles dr Uuetoa, kelle sõnul ulatub tüli 15 aasta taha. «Selles mõttes mind ei üllata, et selts üritab siiani meile ära teha. Et nüüd ka tervishoiuminister sellega liitus – see on kurb.»
Tervisekassa otsusega pole rahul ka Saaremaa valla juhid. «See, kui kohapeal stimulaatoreid enam ei paigaldataks, oleks saarlaste jaoks väga kehv variant, tagasiminek tervishoiuvaldkonnas,» leidis Saaremaa vallavolikogu esimees Jaanus Tamkivi.
Minister peaks ära jagama, kuidas asi tegelikult on, aga paistab, et minister on sattunud valele poolele.
Jaanus Tamkivi
«See on väga näotu, kuidas suurhaiglad üritavad ilma mingi nähtava põhjuseta väikesele ära teha tööd käest ära võttes. Meie haiglas tehtavate protseduuride kvaliteedis ju probleemi pole! Minister peaks ära jagama, kuidas asi tegelikult on, aga paistab, et minister on sattunud valele poolele.»
Tamkivi sõnul ei jää saarlastel üle muud, kui häälekalt oma seisukohta avaldada.
«Ilmselt pöördume ka ministri poole, sest teenuse lõpetamisel ei ole põhjust. Riigi jaoks kulub see raha ära nii või teisiti, küsimus on, kus seda kasutatakse.»
«Olen seisukohal, et südamestimulaatorite paigaldamine peaks Kuressaare haiglas jätkuma,» ütles vallavanem Mikk Tuisk. «Lähtuda tuleks arsti pädevusest ning vajalike tingimuste ja aparatuuri olemasolust, mitte haigla suurusest. Kui meil on Kuressaares olemas kogenud arst, kes paigaldab südamestimulaatoreid ka teistes haiglates, ja on patsiendid, kes teenust vajavad, siis tuleks seda protseduuri Saaremaal võimaldada.»
Tuisu sõnul peab Kuressaare haigla puhul kindlasti arvestama ka asukohta saarel. «Saarlased võiksid ja peaksid saama südamestimulaatori kodusaarel, mitte selleks mandrile sõitma,» lausus vallavanem.
Saarlased võiksid ja peaksid saama südamestimulaatori kodusaarel, mitte selleks mandrile sõitma.
Mikk Tuisk
«Ma ei toeta ühtegi riigiasutuste tehtavat muudatust, mis seab saarlased halvemasse olukorda, kui mandrieestlased, olgu tegemist mistahes valdkonnaga,» ütles abivallavanem Riina Allik. «Soovin Kuressaare haigla juhtkonnale jõudu, jaksu ja kannatust saarlaste õiguste eest võitlemisel, olgu tegemist tervisekassa või muude asutustega.»
Vallavanem Mikk Tuisu sõnul on ta sel teemal juba rääkinud regionaalminister Madis Kallasega. «Püüame koostöös ministriga leida tekkinud olukorrale lahenduse,» rääkis Tuisk. «Samuti suhtleme tervisekassa esindajatega.»
Tuisk lubas, et vajadusel teeb vallavalitsus ka ametliku pöördumise, et Kuressaare haiglas saaks südamestimulaatorite paigaldamisega jätkata ja tervisekassa seda võimaldaks.
«Loomulikult on oluline tagada, et kvaliteetsed tervishoiuteenused oleksid kättesaadavad igal pool Eestis,» ütleb saarlasest regionaalminister Madis Kallas.
«Ka mina soovin, et inimestel oleks võimalik igasugust abi saada võimalikult kodu lähedal. Erilist tähelepanu tuleb pöörata maapiirkondade tervishoiuteenuste kättesaadavusele. Tervisevaldkond peab järjepidevalt töötama selle nimel, et säilitada ja parandada teenuste kättesaadavust, võttes arvesse ka vajadusi ja võimalusi.
Soovin veel sotsiaalministeeriumiga sel teemal arutada, milliseid alternatiive saaksime kaaluda ning mis on selle otsuse täpsemad tagamaad. Lõpuks on kõige olulisem, et meil oleks võimalik igale Eesti inimesele, sõltumata tema elukohast, pakkuda ajakohast, võimalikult kodu lähedal ning kvaliteetset meditsiinilist abi.»