Taritu minevikku jäävad nii Põrgupõhja talu kui ka omaaegne tellisevabrik

NURGI AUGUSTI TELLIS: Kodukandirahvale oma ajaloolist uurimusest rääkima tulles pani Aare Laht kivi kotti. Ajaloopäeval näitas ta huvilistele kohaliku mehe Nurgi Augusti tellisevabriku toodangut, hea kvaliteediga ehitusmaterjali. Foto: Aare Laine

Laupäeva pärastlõunal Taritu rahvamajas toimunud ajaloopäeval tegi oma senisest uurimistööst vahekokkuvõtte hobiajaloolane Aare Laht.

Uurimistööks sai Aare oma sõnul soovituse isalt Heino Lahelt, teada-tuntud seltsielu tegelaselt. "Olen isa räägitud lood üles kirjutanud. Plaanis on ka isa sünniküla, Lahetaguse küla ajalugu uurida. See töö on pooleli."

Laupäeval rääkis Aare Laht teemadest, millega parasjagu tegeleb: küladest, peredest, inimestest kuni ühistegevuse, haridus- ja seltsielu ning muude teemadeni.

Kuulajad said teada, et kunagise raudtee ääres metsaveeres seisis Põrgupõhja talu. Raudteelaste kunagises majas elanud meest kutsuti Põrgupõhja Vanapaganaks.

Seekordsele kohtumisele kodukandi rahvaga oli Aare kaasa toonud ühe kivi, mida ta oma ettekande ajal publikule näitas. Tegemist oli tellisega kohalikust tellisevabrikust.

"Vaadake, kui hästi see maapinnal heitlikes ilmastikuoludes seisnud tellis on vastu pidanud. See näitab selle head kvaliteeti," rõhutas keemikust kodu-uurija, kes on keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi endine teadur ning juhtinud ka terviseameti keemialaborit.

Huvitavaid fakte aastakümnete ja -sadade tagusest külaelust tõid esile ka ajalooallikaid uurinud Tõnu Prei ja Jaanus Reede.

Jaanus Reede värskendas kuulajate mälu, rääkides lähiajaloost. Üks märgilisi lugusid on kindlasti president Lennart Meri külaskäik Taritu maile. Reede kirjeldas värvikalt kohtumisi presidendiga, riigipea kõnest Ameerika Ühendriikidesse Eesti saatkonda, mille Meri tegi Ants Jõgi talust äsja sinna paigaldatud telefoniga, ning dialoogist Lauri Leesiga Taritu koolimajas, kus tuntud frankofiil näitas presidendile kohta, kus ta 1945. aasta märtsis ilmavalgust nägi.

Aili Salong Taritu arenguseltsi juhatusest tundis siirast heameelt inimestest, kes piirkonna ajalugu uurivad ja oma töö tulemusi kohalikule rahvale tutvustavad. Arutati ka seda, mil viisil oleks õigem juba valminud uurimistöid laiemale üldsusele kättesaadavaks teha.

"See on väga äge, et inimesed on kõigest sellest huvitatud. Pärast ettekannet ei kiirustata koju minema. Aruteluteemasid jagub siin kauemaks," rõõmustas vabariigi aastapäeval kogukonna hinge tiitliga tunnustatud Salong.